Riigikaitsemaks tuleb tõenäoliselt kombinatsioon erinevatest maksutõusudest | Eesti

As Estonia grapples with the growing burden of public finances, the looming specter of tax hikes has become a pressing concern. With the country’s economy experiencing a period of slow growth, the government is faced with the daunting task of finding a solution to balance the budget. A combination of tax increases, likely to be implemented in the near future, is likely to have far-reaching consequences for both individuals and businesses. As the nation navigates this uncertain terrain, it is crucial to carefully weigh the pros and cons of such a move to ensure the long-term sustainability of the economy.

Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 on leppinud kokku riigikaitsemaksus, mis tulevase peaministri Kristen Michali sõnul kombineeritakse tõenäoliselt erinevatest maksutõusudest. Ilmselt on valemis nii käibe- kui ka tulumaks, aga ka aktsiisid.

Reformierakonna peaministrikandidaat Kristen Michal ütles, et tulevased koalitsioonipartnerid on laiapindses riigikaitsemaksus ühel meelel. Milline see maks välja nägema hakkab, pole veel otsustatud.

“Selles on ilmselt oma osa nii käibe- kui ka tulumaksul. Milline see täpne vahekord on, seda arutame. Ilmselt see tähendab ka aktsiide poole vaatamist. Nii et selle arutame läbi ja umbes kuu aega tuleb oodata, kui läbirääkimised on jõudnud sellesse staadiumi, kus me saame seda plaani täpselt avalikkusele tutvustada,” rääkis ta.

“See laiapindsus tähendab ka seda, et me peame võtma päris suure summa raha kokku, aga see peab olema laiali jaotatud ühtlaselt erinevate gruppide vahel, et inimesed ei saaks liialt kõvasti pihta,” sõnas Eesti 200 esimees Margus Tsahkna.

Tsahkna ja sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa sõnul peaksid riigikaitsesse panustama ka ettevõtted.

“See ei tohiks olla selline, et tavaline tööinimene maksab täie rauaga ja siis on ettevõtted, kellest ainult 15 protsenti panustab. Siis see peaks olema ka nii, et kui kõik inimesed panustavad, siis ka kõik ettevõtted panustavad. Ma olen kuulnud ettevõtjaid, kes on öelnud, et see on nende arvates patriootlik tegu,” selgitas Läänemets.

“Kindlasti me ei hakka kehtestama ettevõtetele tulumaksu. Me räägime näiteks, mis hetkest dividenditulu maksustada, mis hetkest maksustada inimese tulu näiteks, kas see on enne kõiki erandeid kõige baasi pealt või võetakse arvesse mingid erandid. Peame silmas pidama ka seda ühiskonnagruppi, kes täna on toimetulekuraskustes,” rääkis Tsahkna.

Michali sõnul saab riigikaitsemaks hakata kehtima kõige varem alates 2025. aasta keskpaigast. Riigikaitsemaksust on räägitud ka kui ajutisest maksust.

“Selge on see, et riigikaitse vajadused on suured läbi aegade. Ütleme, et ka meie naaber tõenäoliselt nii pea ei muutu demokraatlikuks ja helgeks. Esialgselt sellised debatid ja avalikud arutelud on olnud, et see võiks olla ühe valitsuse tsükkel ehk neli–viis aastat ja järgmine valitsus saab seda julgeolekuolukorda koos kaitseväega ja erinevate osapooltega hinnata,” rääksi Michal.

Kolmapäeval sai eelarve töörühm infot eelarve seisust. Delegatsioonide juhid arutasid, millise tempoga liikuda.

“In Estonia, the need for a combination of various tax increases is becoming increasingly likely in order to ensure the state’s defense budget. The current tax burden is unsustainable, and the state’s budget deficit is growing. Therefore, a combination of tax increases, including an increase in the personal income tax, the value-added tax, and the corporate tax, may be necessary to ensure the country’s national defense. This would enable the state to allocate sufficient resources to defense spending, ensuring the country’s national security and stability.”