Riigieelarves on maabussiliinide toetuseks puudu üle 20 miljoni euro | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Riigieelarves on maabussiliinide toetuseks puudu üle 20 miljoni euro, mis on põhjustanud muret ja spekulatsioone ühistranspordi tuleviku üle riigis. Maabussiliinid on oluline osa Eesti transpordivõrgustikust, eriti maapiirkondades, kus need on elutähtsad kogukondade jaoks. See teema on muutunud oluliseks aruteluks kogu riigis ning selle mõju ulatub kaugemale kui lihtsalt transpordisektor. Kuidas lahendab Eesti selle olulise probleemi ja tagab piirkondadele vajaliku ühistranspordi?

Paljudes maakondades esmaspäevast taas tasuliseks muutunud bussisõit on tekitanud juhtumeid, kus süsteemirikke tõttu on inimesed maksnud sõidu eest rohkem, kui pidanuks. Riigieelarves endiselt maakonna bussiliinide toetamiseks puudu üle 20 miljoni euro.

Üheksa maakonna (Läänemaa, Ida-Virumaa, Hiiumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Tartumaa, Valgamaa) bussiliinidel peab sellest nädalast taas sõidu eest maksma hakkama. Lastel, pensionäridel ja puuetega inimestel tasuta sõidu õigus siiski säilib.

“Üldine tagasiside on olnud positiivne. Väikesi tehnilisi viperusi on olnud kas jooksis piletisüsteem kokku või ei võetud päris õiged piletid maha – sellist tagasisidet on olnud,” ütles regionaalministeeriumi ühistranspordi juht Andres Ruubas.

Ka Ida-Virumaal oli juhuseid, kus sõitjad maksid süsteemivigade tõttu rohkem, kui pidid.

“Kahjuks peab tõdema, et osale inimestele peame mõned eurod tagasi maksma, sest ekslikult on rohkem võetud,” ütles Ida-Viru ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heiki Luts.

Luts ütles, et Ida-Virumaal oli nädala alguses sõitjaid vähem, kuid seda seetõttu, et koolides oli streik. Samas vähendas see ka busside koormust ja lihtsustas üleminekut.

Maakonnaliinide tasuliseks muutmine vähendab sel aastal bussiliinide riigipoolset dotatsiooni umbes kahe miljoni euro võrra. Riigil on vaja bussisõidule peale maksta veel ligikaudu 76 miljonit eurot. Sellest summast on puudu 26 miljonit ja on veel ebaselge, kust lisaraha leitakse. Variante on ministeeriumis kaalumisel kolm: reserv, piletihinna tõus või bussiühenduste vähendamine. Ida-Virumaa ühistranspordijuhi arvates peaks riik varudest raha leidma.

“Ühistransport on minu arvetes sotsiaalteenus, kuna suurem osa sõitjatest sõidab tasuta. Liinide vähendamise asemel on meil väga palju kohti, kus on vaja liine suurendada. Ehk vähendamises ei saa olla küsimus. Ja küsimust ei saa olla ka selles, kas pileti hinda tõsta, sest praegunegi hind on päris krõbe,” sõnas Luts.

Ka kiviõlilase Oksana Oginskaja arvates on bussisõit juba praegu pere rahakotile koormav.

“Üks ots maksab kaks eurot ja see on kallis. Lapsed, kes on vanemad kui 19 aastat ning sõidavad õppima, ka nemad peavad maksma. Isegi kui on kuukaart, ikkagi on kallis. Inimesed ei sõida ju niisama, vaid vajaduse pärast: arstile, poodi või õppima,” sõnas Oginskaja.

Neljas maakonnas (Harjumaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa) oli bussisõit tasuline juba enne esmaspäeva. Tasuta on see 1. aprillini veel Põlva- ja Võrumaal.

Kokkuvõttes näitab riigieelarves üle 20 miljoni euro puudujääk maabussiliinide toetuses, et see valdkond vajab kiireloomulist tähelepanu ja lahendusi. Kuna maabussiliinid on oluliseks transpordivõimaluseks paljudele inimestele Eestis, on oluline leida jätkusuutlikud meetmed, et tagada nende toimimine ja kättesaadavus. Valitsus ja kohalikud omavalitsused peaksid koostöös leidma lahendusi, mis tagavad maabussiliinide jätkusuutlikkuse ja arengu ning tagavad inimeste liikumisvabaduse ka väiksemates ja hõredama asustusega piirkondades. Teadlikkus ja arutelu selle teema üle on oluline, et leida parimad lahendused kõigi jaoks.