Riigi laenamist kritiseerinud Raul Eamets jääb oma küsimuste juurde | Eesti

Tensions are rising in Estonia as criticism surrounding the country’s borrowing practices intensifies. Raul Eamets, a prominent voice in the debate, continues to stand by his probing questions and concerns about the state’s borrowing policies. As the national conversation around financial responsibility and economic stability gains momentum, Eamets’ unwavering stance adds a compelling dimension to the discourse. With Estonia’s economic future hanging in the balance, his steadfast commitment to challenging the status quo promises to spark further debate and potential changes in the country’s financial landscape.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets heidab valitsusele ette pikaaegse laenu võtmist ajal, mil intressid on kõrged. Rahandusministeeriumi poolt toodud selgitusi hindas ta vastuolulisteks.

“Ühelt poolt väidetakse, et lühiajaliselt on raha laenamine kallim. Kui see on nii, siis kuidas seletada täiendavat riskipreemiat pikemaajaliste võlakirjade eest?” küsis Eamets.

“See justkui viitaks sellele, et lühiajaliste võlakirjade intress võiks olla madalam. Madalam on see ka arvulises näites, mis [rahandusmninisteeriumi selgituste] lõpus toodud. 10-aastaste võlakirjade otsus, mille Eesti tegi, eeldab vaikimisi, et intressid ei lange vähemasti keskpikas perioodis oluliselt. Juhul kui lühiajaliste võlakirjade hind on kallim kui pikaajaliste võlakirjade intress, siis turud justkui eeldavad vastupidist, ehk et intress langeb,” ütles Eamets ERR-ile.

Eametsa sõnul oleks olnud lihtsam mõne sarnase riskitasemega riigi põhjal konkreetselt näidata, mis on siis kasulikum, kas laenata pikaajaliselt või lühiajaliselt.

“Praegusest argumentatsioonist lugesin välja üksteisele vastukäivad sõnumid,” sõnas Eamets.

Miks Eesti just nii oma võlga struktureeris?

Eelmisel nädalal Postimehes avaldatud arvamusartiklis märkis Eamets, et Eesti võttis laenu kõrgema intressiga kui Hispaania, kuigi usaldusväärsust hindavad reitinguagentuurid andsid Eestile parema hinnangu. Eesti võttis miljardi euro suuruse laenu 3,35 protsendise intressiga, võrdluseks Hispaania – 15 miljardit eurot 3,25 protsendi suuruse intressiga. Lisaks kritiseeris Eamets rahandusministeeriumi tegevust riigi võlakirjade tähtaja valikul: nullintresside ajal lühiajalise laenu eelistamist ja kõrgete intresside tulles pikaajalise laenu võtmist.

Rahandusministeeriumi sõnul ei ole krediidireting võlakirja hinnastamisel ainus tegur.

“Investorite jaoks on oluline ka võlakirjade tootlus ja likviidsus järelturul, emitendi tuntus, teiste sarnaste emitentide tehingud ning meie regioonis viimasel ajal ka geopoliitiline risk,” kirjutas rahandusministeeriumi blogis riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.

“Võlakirjade likviidsust omakorda mõjutab emiteerimise sagedus ja regulaarsus ning emissioonide maht. Näiteks samal päeval toimunud Hispaania emissiooni maht oli 15 miljardit eurot ja pakkumisi tehti koguni 138 miljardi euro mahus. Seetõttu ei võrrelda Eesti võlakirju reeglina Hispaania või teiste väga suures mahus võlakirju emiteerivate suurte riikidega,” sõnas Luurmees.

Rahandusministeeriumi sõnul on Eesti riigi võlakirjade likviidsus suhteliselt madal kuna Eesti emiteerib harva ja vähe, on riik võlakirjade turul uustulnuk, samuti mõjutab laenu hinda see, et Eesti naaber on agressiivne Venemaa.

“See kõik väljendub kõrgemas riskipreemias võrreldes teiste sarnaste riikidega,” sõnas Luurmees.

Eamets kritiseeris ka investoreid peletavat retoorikat

Raul Eametsa sõnul on riskihinnang Eestile arusaadav.

“Paraku paistab siit välja riigi poolt tegemata töö. Me oleme oma julgeolekualaste sõnumitega välismaale võimalikke investoreid pigem eemale peletanud, kahjuks. Isegi kui me tahame mingite sõnumitega võimendada Venemaast lähtuvat ohtu, siis peame endale aru andma, et nendel sõnumitel on ka majanduslik mõju,” selgitas Eamets.

Eametsa hinnangul on jätkuvalt arusaamatu, miks otsustas Eesti võtta 10-aastase laenu, kuigi on eeldus, et järgmisel aastal hakkavad intressid langema.

Rahandusministeeriumi sõnul arvestatakse emiteeritava võlakirja lunastustähtaja valimisel olemasoleva võlaportfelli riskinäitajate ja koostisega, laiemalt olukorraga võlakirjaturul ning investorite eeldatava nõudlusega konkreetsemalt Eesti võlakirja vastu.

“Lühiajaliste intressimäärade langust praegu tõesti turul oodatakse, kuid see info on juba pikemaajalistesse intressidesse sisse arvestatud. Juba mõnda aega on turul lühiajalised intressimäärad märksa kõrgemad, kui pikemaajalised,” sõnas Luurmees.

Rahandusministeeriumi sõnul oleks aastase võlakirja emiteerimine olnud kõrgema kulukuse määraga võrreldes emiteeritud 10-aastase võlakirjaga.

“Finantsturud ja eriti rahvusvaheline riiklike võlakirjade turg on efektiivne ning kogu teadaolev info on keskmiselt finantsinstrumentide hindades juba arvesse võetud,” sõnas Luurmees.

Raul Eametsi kriitika riigi laenamise suhtes näitab tema muret Eesti majanduse ja rahanduse tuleviku pärast. Kuigi mõned võivad tema seisukohta kritiseerida, on oluline, et arutelu ja küsimuste esitamine jääksid alles. Riigi laenamine võib olla vajalik keerulistes olukordades, kuid see nõuab ka läbipaistvust ja vastutust. Eesti inimeste jaoks on oluline olla teadlikud riigi finantsotsuste tagamaadest ning kaaluda nende mõju tulevastele põlvkondadele. Eametsi seisukoht on hea meeldetuletus, et austada ja hinnata erinevaid arvamusi ja kriitikat riigi arengu küsimustes.