Tere tulemast Eestisse! Olete sattunud tunnistama ajaloolist hetke, kui õpetajad üle kogu riigi astusid välja ja nõudsid lubaduste täitmist valitsuselt. Külma ilma trotsides kogunesid nad tänavatele, et väljendada oma pettumust ja nõuda paremat tulevikku haridusele. See reportaaž toob teieni emotsionaalsed ja jõulised hetked, kus õpetajad seisid üheskoos, et teha enda hääl kuuldavaks. Olge valmis tundma solidaarsust ja jääma tunnistajaks ajaloolisele sündmusele, mis muudab Eesti haridussüsteemi tulevikku.
Riigikogu ette kogunes esmaspäeval sadu inimesi, et avaldada meelt õpetajatele lubatud palgatõusu ära jätmise vastu. Õpetajate seas levis lootus, et meeleavaldus ja streik panevad valitsuse valimieelsetest lubadustest kinni pidama.
ERR-iga rääkinud Maardu kooli õpetaja ütles, et nende kooli ligikaudu sajast õpetajast võtab streigist osa nelikümmend.
Maardu koolis on üle poole õpetajatest otsustanud mitte streikida, sest paljude Maardu õpetajate vähene eesti keele oskus sunnib neid nagunii mõne aja pärast töökohalt lahkuma.
18 aastat õpetajana töötanud ühe Õismäe kooli inglise keele õpetaja tunnistas, et suur pinge tööl pani ta tarbima antidepressante.
“Minu tuttavatest õpetajatest tarbib iga kolmas antidepressante,” lisas ta.
Õismäe kooli õpetaja sõnas, et temal ei jätku nädala sees aega iseendale.
“Minul on nädalas 26 kontakttundi. Igale kontakttunnile lisandub umbes pool tundi ettevalmistust ja kui tunnis on olnud mõni test, siis kulub nende parandamiseks veel umbes pool tundi,” ütles meeleavaldusele tulnud Õismäe õpetaja.
“Kui streik õpetajate nõudmisi ei rahulda, siis mina pensionini kindlasti õpetajatööd ei tee. Töö mulle väga meeldib, aga koormus ja vähene palk põletab mind läbi,” ütles neljakümnendates aastates Õismäe pedagoog.
Tallinna ühe erakooli ajaloo -ja ühiskonna õpetaja usub, et streigist võiks olla kasu. Ehkki erakooli õpetajana streigi tulemused teda ei puuduta, siis on erakooli õpetaja jaoks oluline näidata toetust kolleegidele.
Kolm aastat pedagoogina leiba teeninud ajaloo -ja ühiskonna õpetaja tunnistas, et peamiseks mureks on õpetajate suur koormus.
“Esimesel aastal kulus kogu nädalasisene vaba aeg tundide ettevalmistamiseks ja tööde parandamiseks. Ajaga on olukord paremaks läinud ja nüüd on võimalik ka hobidega tegelda töönädala sees,” ütles erakooli õpetaja.
Abi leiab ERR-iga vestelnud Tallinna erakooli pedagoog tehisintellektist, kes aitab teda näiteks testide koostamisel.
“Kui valitsus õpetajatele appi ei tule, siis tuleb AI,” lisas ta.
Harjumaalt tulnud kaks pedagoogi tõid välja, et lisaks valitsuse lubaduste täitmata jätmisele muudavad õpetajatele elu keeruliseks lapsevanemad.
“Paraku on muutunud normaalsuseks, et õpetajad saavad kurjasid kõnesid lapsevanematelt, kui nende laps on saanud koolis halva hinde. Keegi ei küsi lapselt, kas ta õppis piisavalt,” nentis üks pedagoogidest.
Rae vallast Järveküla koolist tulid meeleavaldusele viis pedagoogi. Peale meeleavalduse lõppemist lootsid Järveküla kooli õpetajad, et streik ja meeleavaldus võiksid valitsusele piisavalt survet avaldada ja päädida õpetajatele antud lubaduste täitmisega.
Õpetajaid tulid toetama kaks Tallinna Kunstigümnaasiumi 12. klassi õpilast – Robin ja Mattias. Poiste sõnul on osa õpetajaid neile andnud iseseisvat tööd, kuid osa mitte. Nende kool osaleb streigis kolm päeva. Enda eakaaslaste seas näevad nad mõistmist õpetajate streigi suhtes.
Esmaspäeval koguneb tavapäraselt koalitsiooninõukogu, kus tuleb taas arutlusele õpetajate palga küsimus. Haridusminister Kristina Kallasel on esmaspäeval kohtumine Eesti Haridustöötajate Liidu esindajatega.
Kolmapäeval toimub õpetajate meeleavaldus ka Tartus.
Kokkuvõttes näitasid õpetajad väga olulist sõnumit nende nõudmisel lubadustest kinnipidamiseks, hoolimata külma ilma trotsimisest. Nende protest tõi esile olulise teema haridussüsteemis ning näitas nende pühendumist õpilaste heaolu ning hariduse kvaliteedi parandamisele. See näitab õpetajate tugevat otsustavust ja ühtsustunnet ning annab lootust, et nende hääl kuuldud ning nende muredele pööratakse tähelepanu. On oluline, et lubadustest peetakse kinni ning õpetajate nõudmistele leitakse lahendus, et tagada kõigile õpilastele kvaliteetne haridus ja õppetingimused.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus