Tensions between the Estonian President and the members of the Reform Party seem to be at an all-time high, as reports suggest that party members are considering a boycott of the president’s annual reception. This move would be unprecedented and could signify a significant shift in the political landscape of the country. As one of the leading parties in Estonia, the Reform Party’s stance on this issue could have far-reaching implications. The potential boycott has sparked a heated debate among politicians and citizens alike, underscoring the significance of this decision for the future of Estonian politics.
Vaatamata Kaja Kallase väljendatud kõhklustele vabariigi aastapäeva vastuvõtul osalemise suhtes teevad kutse saanud Reformierakonna saadikud oma otsuse ise ja ühiselt vastuvõttu eirata ei plaani.
Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”, et teda häirib president Alar Karise otsus mitte kutsuda vabariigi aastapäeva vastuvõtule enamikku riigikogu liikmetest ning seetõttu ei ole ta kindel, kas ta seal ka ise osaleb.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Erkki Keldo sõnul on peaministri sõnavõtt tekitanud fraktsioonis arutelu, aga lõplikku otsust sel teemal ei ole. “Eks iga kutse saanud saadik ise vaatab, kas ta saab minna,” sõnas ta ERR-ile.
“Ma saan aru, et Kaja Kallasel ja ka väga mitmetel parlamendisaadikul tekkis küsimus, mis on põhjus, et juba paarkümmend aastat toimunud traditsiooni selliselt muuta,” lisas ta.
Sotsiaalmeedias presidendi otsust kritiseerinud Jürgen Ligi (RE) vastuvõtul mitteosalemist ei kaalu.
“Üks põhjus, miks ma ei kaalu, on see, et ei arvataks, nagu minu sõnavõtt selle mittekutsumise peale oleks kuidagi enda pärast. Ma olen väga kriitiline selle institutsiooni alavääristamise pärast, kuid ei lähtu siin isiklikust valikust. Ma olen kutse saanud ja ma leian, et see on riiklik kohustus nii kutsujale kui ka minejale, kui ei ole väga selget põhjust,” ütles Ligi.
“Hästi inetu on olnud see avalik ilkumine sel teemal, kuidas riigikogu liikmed ei saa “peole minna”. See ei ole nende kui isikute pettumus, vaid see on pettumus, et alavääristatakse institutsiooni ja mõlemad käitumisviisid – nii minek, kui ka mitteminek – on sobilikud sellest märku andmiseks,” lisas ta.
Lähtuvalt president Alar Karise otsusest kutsuda seekord vabariigi aastapäeva vastuvõtule ainult riigikogu juhatus, komisjonide esimehed ja aseesimehed ning fraktsioonide juhid, on kutse saanud Reformierakonna saadikute arv üheksa.
Vabariigi aastapäeva vastuvõtt toimub tänavu 24. veebruaril Tallinnas Estonia teatri- ja kontserdimajas, kus aastapäeva kontserdi kunstiline juht on Jaan-Eik Tulve ja lavastaja Maria Peterson.
Vastuvõtule on kutsutud traditsiooniliselt inimesed paljudelt elualadelt, nende seas ka näiteks möödunud aastal silma paistnud kultuuri- ja sporditegelasi, hariduselu edendajaid, vaimse tervise eest seisjaid, ühiskonnategelasi, poliitikuid, riigiametnikke ja Eestisse akrediteeritud suursaadikud.
In conclusion, it is clear that the members of the Reform Party in Estonia do not plan to collectively boycott the President’s reception. This decision reflects a commitment to respect the institution of the presidency and uphold democratic principles. While there may be individual disagreements or criticisms, it is important to maintain a level of civility and engagement in political dialogue. By choosing not to boycott the reception, the Reform Party members demonstrate their willingness to engage with the current political leadership and contribute to the democratic process in Estonia.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus