Raul Rebane “Malekooli” fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni | Male

Tere tulemast Eestisse! On meie suur au tutvustada teile ühte meie rahva armastatuimat meediat, Raul Rebane. Tema kuulus “Malekooli” fenomen oli ja on endiselt vanema põlvkonna jaoks meeldejääv ja oluline osa Eesti meediamaastikust. Tema teravmeelsed kommentaarid ja sügav arusaam poliitikast ning ühiskonnast on teinud temast tõelise legendi. Tema mõjukas hääl ja terane mõistus on aastate jooksul kujundanud tänase Eesti meediamaastikku. Tule ja saa osa Raul Rebane maagilisest maailmast!

50 aastat tagasi, 13. jaanuaril jõudis esmakordselt Eesti Televisiooni eetrisse saatesari “Malekool”. Kokku 16 aastat ekraanil olnud “Malekooli” signatuuri tundsid Eestis varsti vist küll kõik malehuvilised.

14 aastat aitas saate valmimisele toimetajana kaasa ETV sporditoimetuse pikaaegne liige Raul Rebane. “Malekool” tähendas Rebase elus igapühapäevast rutiini, sest saade läks eetrisse otse. Palusin Raul Rebasel “Malekooli” saadet “Spordipühapäeva” kuulajatele meenutada.

“Malekool” oli tol ajal unikaalne saade riigi peakanalis ehk Eesti Televisioonis. Ma arvan, et üks põhjus, miks ta sündis, oli selles, et tol ajal algas selline õppeasjade buum. Kolm aastat varem oli alanud “TV10 Olümpiastarti”, mis on eetris tänaseni. Male populaarsus ja nii-öelda Paul Kerese vaim hõljus Eesti kohal pikka aega. Keres õpetas sisuliselt terve põlvkonna malet mängima ja meie oleme selle põlvkonna lapsed,” alustas Rebane.

“Aga Iivo Nei tegi ettepaneku ja Eesti Televisoon võttis selle vastu. Tol ajal oli sporditoimetuse juht Toomas Uba, kelle lugupidamine malesse, hoolimata sellest, et ta ise hirmus kõva maletaja polnud, oli väga suur. Reeglina oli tegemist 20-minutilise saatega, kus Iivo nei alustas oma kuulsa lausega “Tere hommikust, kallid malesõbrad!”. Vanema põlvkonna maletajad mäletavad seda tänaseni. Nei selja taga oli laud, kus malekooli neiud, kellest hiljem said väga korralikud koondise tasemel mängijad, nemad siis tõstsid nuppe ja Nei samal ajal seletas, mis parasjagu laual toimus.

Tänasel päeval selline saade sellisel kujul suures telekanalis ei toimiks, idee autor naerdakse välja. Aga sel hetkel tundus see täiesti normaalsena ja see oli üks osa pühapäeva hommikust,” lisas Rebane.

“Malekool” oli suunatud eelkõige algajatele ja keskmise tasemega mängijatele. “Tol ajal mängis või jälgis malet oluliselt rohkem inimesi kui täna. Keres oli saate esimestel aastatel veel elus ja austus nähtuse vastu oli niivõrd suur, et omaaegsetest mängijatest ei ole mitte ühtegi, kes seda saadet poleks näinud. Aga saate eesmärk oli ikkagi male populariseerimine,” märkis Rebane.

“Siin tuleb arvestada veel ühe asjaga. Keres lõi Eestis maleraamatute traditsiooni. Eesti maleraamatute maht ja nende tiraažid on senini erakordselt suured. Kerese ja Nei omal ajal välja antud “Maleaabits” on tänaseni algõpetusena vägagi korralikul tasemel. See kõik tähendab seda, et toona kuulus perekonna traditsioonide hulka see, et laps peab vähemalt malekäike oskama.

Tulenta meelde, et 1976. aastal, kui Keres oli surnud, oli tema aura niivõrd tugev, et tema esimene mälestusfestival on tänaseni, kui võtta rahvaarvu, maailma läbi aegade suurim spordiüritus. Kui võtame fakti, et Viljandis anti simultaani üle 200 laua, siis see kõlab müstikana ja täiesti absurdsena. Ma ise osalesin noore mehena ja külmavärin tuleb peale, kui mõtlen, millise jälje suutis üks mees endast jätta,” ütles Rebane.

Rebase sõnul muutus saatejuht Iivo Nei aastate jooksul omamoodi Eesti male brändiks. “Ta ise oli kõva klassiga maletaja, aga ainus probleem oli see, et ta ei teinud ära suurmeistri normi, kuigi tema mängutase oli kindlasti suurmeister. Sel hetkel, eelkõige pärast Kerese surma, oli ta rahvusvaheliselt tuntuim Eesti malemees. Tuletame meelde, et maailma läbi aegade kõige suurema poliitilise kaaluga malematšis, Bobby Fischer – Boriss Spasski, oli Nei Spasski assistent.

“Malekooli” teene oli muide veel ühes uskumatus asjas, mis toimus televisioonis. Kui algasid Kerese mälestusturniirid, siis absoluutselt iga voorupäeva õhtul toimus ETV-s otseülekanne või saade sellest voorust. Reeglina kommenteeris ühte olulist partiid Jüri Randviir ja mina toimetasin kõiki neid saateid. Tagantjärele mõeldes tundub see kõik müstikana,” lisas Rebane.

Telesaate “Malekool” legendaarne signatuur tervitas esmakordselt ETV vaatajaid 1974. aasta jaanuaris.

In conclusion, Raul Rebane’s “Malekooli” has left a lasting impact on the older generation in Estonia, with its influence still being felt today. The program transcended entertainment and became a cultural phenomenon, reflecting the social and political climate of its time. Rebane’s bold and innovative approach to radio and television has solidified his status as a prominent figure in Estonian media. His legacy continues to inspire and resonate with audiences, showcasing the enduring power of his work. Malekooli remains a significant part of Estonia’s media history, and Raul Rebane’s contributions continue to be celebrated and remembered.