Raudteevedude kadumine kasvatab Eesti Raudtee kahjumit ka järgmistel aastatel | Majandus

1558114h925dt24

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on Eesti Raudtee silmitsi suure väljakutsega – raudteevedude kadumine on kasvatanud nende kahjumit ning see trend näib jätkuvat ka tulevikus. See on tekitanud muret nii ettevõtte juhtkonnas kui ka riigi majanduses tervikuna. Olukorra lahendamine nõuab innovatsiooni ja strateegilist lähenemist transpordi valdkonnas. Tutvumine Eesti Raudtee olukorra ja väljakutsetega annab hea ülevaate sellest, kuidas ettevõte kavatseb sellega toime tulla ning mis võimalusi see võib avada teistele majandusharudele Eestis.

Eesti raudteedel veeti eelmisel aastal kokku 10 miljonit tonni veoseid, mis on 43 protsenti vähem kui aasta varem. Kaubavedude kadumise tõttu tuleb riigil iga aastaga rohkem katta Eesti Raudtee kahjumit. Raudteevõrk on aga üha rohkem vaid reisijateveo kasutuses.

Maardu kaubajaamas valitseb raudteel tühjus. Aastaga kahanes veosekäive ehk vedamine tonnkilomeetrites raudteel 40 protsenti.

“Eelmise aastaga võrreldes miinus 40 protsenti. (Veel veetakse) põlevkivi, et katlad töös hoida. Ja kütused on vast teine suurem kaubagrupp. Need (kütused), mis tulevad Leedu Orleni naftarafineerimistehasest,” ütles Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann.

Riigisiseste kaubavedude maht aastani 2022 kasvas ning ületas 12 miljoni tonni, kuid vähenes eelmisel aastal 7,2 miljoni tonnini. Transiitkaupade veomaht hakkas raudteel kahanema juba 2021. aastal, aga pärast Ukraina sõja algust kukkus järsult. Kui 2021. aastal oli transiit 9,5 miljonit tonni, siis eelmisel aastal vaid 2,1 miljonit. Võrreldes tippaastatega on kaubaveomahud tänaseks vähenenud kümnetes kordades. 

“Tundub, et see trend ülespoole kuidagi ei lähe ja isegi samale tasemele ei paista jäävat. Pigem täna räägime rohkem reisijateveost kui kaubaveost,” nentis Raichmann.

Vedude vähesuse tõttu Eesti Raudtee kahjum iga aastaga kasvab. Riik katab eelmise aasta kahjumit 31 miljoniga ja see kulu üha suureneb.

Loe rohkem:  Riigikontroll: taastuvenergia tootmise kiire kolmekordistumine on kaheldav | Majandus

“Riigieelarve perspektiivis on (kulu) kuskil 38 kuni 40 miljonit nelja aasta perspektiivis suurenemas,” märkis kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu.

Taristu pidamine on üks riigi ülesandeid ja seega kahjumi katmist jätkatakse. Raudteevõrk ise on kaubaveo asemel muutumas reisijateveo taristuks.

“See trend on juba alates 2008. aastast olnud. Aga me kindlasti 2030 ja sealt edasi me näeme, et raudteele tuleb oluliselt suurem tähtsus, kui valmis saab Rail Baltic ja põhja-lõuna suuna koridor, mis kindlasti on potentsiaaliga tänast raudtee kaubamahtu suurendamas,” ütles Salmu.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et raudteevedude kadumine on toonud kaasa märkimisväärse kahjumi Eesti Raudteele ning see trend võib jätkuda ka järgmistel aastatel. Märkimisväärne surve on Eesti Raudteele, et leida uusi viise, kuidas kompenseerida kaotatud tulu ning säästa kulusid. Samuti on oluline rakendada uuendusi ja investeerida tehnoloogiasse, et suurendada tõhusust ja konkurentsivõimet. Eesti Raudtee peaks kaaluma uusi ärimudeleid ja koostöövõimalusi, et kohaneda muutuva transpordimajandusega ning tagada ettevõtte jätkusuutlikkus tulevikus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga