Raudsik: de-eskalatsioon Punasel merel peab algama rahuga Gazas | Välismaa

Tere tulemast! Täna räägime olulisest teemast – rahust ja de-eskalatsioonist Punasel merel ning Gazas. Raudsik on esile tõstnud vajaduse rahumeelse lahenduse järele konfliktides, mis piirkonnas valitsevad. See on oluline samm püüdlustes luua stabiilsus ja rahu piirkonnas, kus pinged on viimastel aastatel kasvanud. Loodame, et see algatus toob kaasa positiivseid muutusi ja aitab leida kestva lahenduse, mis tagab rahu ja stabiilsuse nii Punase mere piirkonnas kui ka Gazas.

USA ja Suurbritannia andsid möödunud nädalal vastulöögi rünnates omakorda huthi sihtmärke Jeemenis. Aga mõju rahvusvahelisele kaubandusele on juba näha, sest 12 protsenti rahvusvahelisest kaubandusest ja kuni 30 protsenti globaalsest konteinerliiklusest käib läbi Punase mere ja Suessi kanali.

Keskmiselt läbib kanalit päevas 50 laeva, mis veavad kolme kuni üheksa miljardi USA dollari väärtuses kaupu.

Alates 19. novembrist on laevade vastu toimunud vähemalt 27 rünnakut.
Üheksal korral on sihitud maailma suurimaid konteinerlaevu, mille omanikeks on kolm suurimat laevafirmat.

Rünnakute järel on maailma suurimaid laevandus- ja naftaettevõtted peatanud transiidi läbi Punase mere ja pidanud valima pikema, ümber Lõuna-Aafrika kulgeva marsruudi, mis nõuab oluliselt rohkem aega.

Näiteks, kui laev sõidab Lõuna-Hiinast Rotterdami, oleks reisi pikkus läbi Suessi kanali umbes 10 000 meremiili. Samas kui sõit ümber Lõuna Aafrika oleks umbes 13 500 meremiili. Sõltuvalt laeva kiirusest võib see tähendada kaheksa kuni 12-päevast lisaaega ümbersõidul.

Lloyd’s List Intelligence andmetel langes Punase mere laevaliiklus jaanuari esimesel nädalal peaaegu 20 protsenti. Ja Ida-lääne kaubanduse hinnad on kuu ajaga rohkem kui kahekordistunud.

Kieli instituudi andmetel on laevanduskulud Hiinast Põhja-Euroopasse tõusnud 1500 dollarilt üle 4000 dollari konteineri kohta. Võrreldes pandeemiaaegsete hindadega on need siiski madalamad, siis ulatus konteineri transpordihind 14 000 dollarini.

Jeemenit kontrollivate huthi mässuliste rünnakud on Punasel merel häirinud merekaubandust juba kaks kuud. Rahvusvahelise merekaubanduse kaitseks saatsid sõjalaevu kohale USA ja Suurbritannia, kuid eelmisel reedel anti laevadelt ja lennukitelt löök Jeemenis mitmekümne sihtmärgi pihta. Eesmärk hävitada laskeseadeldised ja muu tehnika, millega kaubalaevu ohustati.

Liidus osales kümmekond riiki, nende seas ka Holland ühe staabiohvitseriga, kes osales planeerimise ja koordineerimise üksuses.

“Need rünnakud on mõeldud olukorra de-eskaleerimiseks. Tegeliku eskalatsiooni korraldasid huthid oma rünnakutega laevade vastu. Merekaubandus on suuremal või vähemal määral juba peatunud,” ütles Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren.

Reedel pärast palvust kogunes tuhandeid inimesi Jeemeni pealinnas Sanaas protestima. Huthid lubasid ränka kättemaksu.

Huthid moodustavad šiiitliku äärmusrühmituse, mille esimene juht Hussein al-Houthi hukkus 20 aastat tagasi Jeemeni keskvõimu vastases võitluses. Pärast Araabia kevadet jätkunud võitlus tõmbas lahingutesse ka Saudi Araabia juhitud koalitsiooni, mis pärast üheksa aastat kestnud verist vastasseisu suutis püsti panna hapra vaherahu.

Lähis-Ida ekspert Peeter Raudsik ütles, et see mitmeaastane sõda näitas, et huthid on võimekad ning neid ei tohi ka nüüd alahinnata.

“Neil on vastupidavus, organiseeritus ja võimekus, et oma tegevust jätkata. Iseenesest neid tagasi lüüa ei ole võimalik, peab toimuma läbirääkimine konkreetselt selles osas, mis on Punasel merel või siis selles osas, mis toimub Gazas. Iisraeli ja Hamasi sõda on ju see, mis selle praeguse eskalatsiooni on põhjustanud,” rääkis Raudsik.

Huthide varustaja ja toetaja on Iraan. Teheran on tunnustanud neid kaubalaevade ründamise eest, kuid eitab, et koordineeriks või juhiks rakettide laskmist. Teherani kinnitusel tegutsevad sõjalised rühmitused nagu Hamas või Hezbollah, ja mis moodustavad Vastupanu telje, täiesti iseseisvalt. Seda juttu ei usu Suurbritannia vällisminister David Cameron, kes helistas oma Iraani kolleegile.

“Huthide tegevus on vastuvõetamatu. See on illegaalne ja ohtlik. See võib põhjustada ränga elude kaotuse ja laevade uppumise. See peab lõppema. Iraanlastel on arvestatav mõju huthide üle. Teame, et iraanlased tarnivad neile relvi ja nad peaksid tegutsema. On tähtis, et me peaksime sel teemal vestlust,” sõnas Cameron.

Demokraatlike riikide mure on suur, sest huthide rünnakud ja seeläbi ebakindluse kasvatamine avaldavad mõju globaalsele majandusele.

“Globaalne kaubanduse maht langes rünnakute tõttu Punasel merel üle ühe protsenti. Detsembris oli see lausa 1,3 protsenti,” ütles PVM oil associates analüütik Tamas Varga. 

“Põhjus, miks turg ei ole hakanud äkkreageerima, on selles, et võimaliku häire puhul on olemas korralik tarnepadi. Tarnepadi on umbes viis miljonit barrelit päevas, kuid see on olemas vaid Lähis-Idas ehk Saudi Araabias, Araabia Ühendemiraatides. Kui nemad tõmmatakse konflikti, siis manööverdamisruumi suure tõenäosusega pole ning sellel oleks hävitav mõju nõudlusele ja seeläbi ka hindadele,” lisas ta.

Vedajad on juba oma veoseid suunanud ümber Aafrika, mis tähendab oluliselt pikemaid tarneaegu. Ja seetõttu peatasid ajutiselt oma tootmise Saksamaal ja Belgias näiteks USA autofirma Tesla ja Hiina Geelyle kuuluv Volvo Cars. Tesla peatab autotootmise 11. veebruarini.

Peking võib püüda aktiivsemat rolli, kuigi seni on Iisraeli-Gaza sõja varjus seda riski välditud. Seda enam, et eelmisel aastal loodud kontekst Saudi Araabia ja Iraani suhete taastamise leppega pakub võimaluse.

“Hiina kutsub üles korraldama laiapõhjalist, autoriteetset ja efektiivsemat rahvusvahelist rahukonverentsi, konkreetse ajakava moodustamist ja kahe riigi lahenduse teekaarti. Toetame Iisraeli ja palestiinlaste rahukõneluste taastamist võimalikult kiiresti ning kahe riigi harmoonilist kooseksistentsi,” ütles Hiina välisminister Wang Yi.

Briti kaitseminister Grant Shapps ei välista uusi raketilööke Jeemenisse. Praegu lihtsalt oodatakse ja reageeritakse raketipõhiselt, sest igapäevasesse lahingusse ei hakka keegi tormama. Euroopa Liit pakub välja märtsis algava kolme õhutõrjelaeva missiooni, kuid see kõik tundub olevat plaaster haavale, mille auk on palju kaugemal.

“De-eskalatsioon ja selle olukorra normaliseerumine Punasel merel peab algama Gazas mingisuguse rahu tekkimisega, sest praegu on väga mugav olla huthidel palestiinlaste kaitsja rollis ja nende huvide eest seisja araabiamaailmas, sest keegi teine seda tühimikku ei täida,” kommenteeris Peeter Raudsik.

“Kuniks tuleb palestiinlastelt sõnum, et ka nemad on valmis liikuma edasi või siis Iisrael sõjategevuse lõpetab. Aga täna on keeruline näha seda välist jõudu peale Ameerika Ühendriikide, kes suudaks Iisraeli panna seda tegema,” lisas Raudsik.

In conclusion, the call for de-escalation in the Red Sea by Estonian Foreign Minister Eva-Maria Liimets is a crucial step in bringing peace to the region. The ongoing conflict in Gaza requires a peaceful resolution, and it is important for all parties to engage in dialogue and diplomacy to achieve a lasting ceasefire. Estonia’s commitment to promoting peace and stability in the region is commendable, and it is essential for the international community to support efforts to de-escalate the situation in the Red Sea. Only through peaceful means can a sustainable solution be reached, and Estonia’s stance on this issue is significant in the pursuit of peace in the region.