Raivo Vare droonirünnakust Ust-Luga sadamale: jalust see ei löö | Majandus

Tensions rise in Estonia as Raivo Vare, a well-known entrepreneur and political figure, speaks out about a potential drone attack on Ust-Luga port. In a recent statement, Vare dismissed the severity of the threat, stating that it would not cripple the port’s operations. However, this revelation has sent shockwaves through the country, raising concerns about national security and the potential economic impact of such an attack. As Estonia grapples with this new threat, Vare’s comments have sparked a nationwide debate, highlighting the need for increased vigilance and preparedness in the face of evolving security challenges.

Majandusekspert Raivo Vare hinnangul võtab Venemaa energiaekspordi taastumine droonirünnakust Ust-Luga sadamale aega, kuid sõjategevust Ukrainas see otseselt ei mõjuta.

“Täpne informatsioon kahjude kohta on nii-öelda udus, aga nii palju kui mina aru saan, siis on kahjustused piisavalt suured, et tehas niipea tööle ei saa uuesti hakata,” rääkis ERR-ile varem pikalt Venemaa naftasaaduste transiidi alal tegutsenud Raivo Vare.

Täpsem avalik info kahjustuste ulatusest puudub, kuid Vare sõnul võib plahvatusel olla ootamatuid tagajärgi.

“Olles mingil määral selle tööstusharuga kokku puutunud, siis ma võin öelda, et seal võib olla väga ootamatuid seoseid, mis ei pruugi kohe pealt paista. Piltlikult öeldes – mahutid võivad olla terved, aga midagi on juhtunud näiteks muu taristusüsteemiga. Sealt võivad tulla ootamatud tagasilöögid ning neid parandada ei pruugi olla lihtne,” sõnas Vare.

Vare hinnangul on Ust-Luga sadam Venemaa üks peamiseid lääne ekspordikeskusi, mille arendamine sai alguse 1994. aastal ning hoogustus jõuliselt Vladimir Putini valitsemisajal. “See on olnud selline esinduskoht, mõneti ka südamelähedane tema ja tema sõpruskonna jaoks, kes on seal ka võtmepositsioonidel,” lisas Vare.

Vare sõnul on tagasilöök kuni kuue miljoni naftatoodete tonni ulatuses, mis küll riiki jalust ei löö, kuid võib tekitada sektoriaalset defitsiiti.

“Sealt gaasikondensaatorist tuli väga erinevaid tooteid ja tõenäoliselt ka osa läks ekspordiks. Mis tähendab seda, et mingil määral siis asendatakse väärindatud eksporti vähem väärindatud gaasikondensaadi toormaterjaliga. See on tagasilöögina suurim omanikfirmale Novatekile, mille mitmed projektid on jäänud seoses sanktsioonidega seisma. See terminal on olnud üks korralik rahamasin, mis nüüd enam ei tööta,” ütles Vare.

Vare sõnul võib mõju ulatuda ka sõjasfäärini, juhul kui sellega kaasneb ajutine kütuse tarnete katkemine. Eelkõige võib see mõjutada lennukikütuse tarnet, kuid sõjapidamise jaoks otsustavat tähtsust see ei oma.

Rünnakust taastumine sõltub kahjustuste täpsest iseloomust. “On vahe, kas keevitatakse kokku mingisugune mahuti või on vaja näiteks spetsiaalseid pumpasid, mille hankimine üleöö ei ole lihtsalt võimalik ja mis on, minu teada, ka sanktsioonide all. Need tuleks kuskilt läänest tuua, aga seda niimoodi nipsust teha ei ole kuidagi võimalik. Isegi kui hakatakse ringiga smugeldama, võtab see kõvasti aega, läheb kõvasti kallimaks,” ütles Vare.

Tabamuse saanud Ust-Luga sadam on üks Venemaa kahest peamisest Läänemere sadamast, mida kasutatakse energiaekspordiks. See asub Eesti piirist vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel.

In conclusion, the recent drone attack on Ust-Luga port by Raivo Vare has raised serious concerns about the security of Estonia’s infrastructure. It is clear that such attacks pose a threat to the country’s economic stability and national security. The government and law enforcement agencies must take this incident as a wake-up call and implement stricter measures to protect vital facilities from similar attacks in the future. It is imperative that authorities work together with industry experts to develop comprehensive strategies to mitigate the risk of drone attacks and ensure the safety and security of Estonia’s ports and other critical infrastructure.