Rain Epler: Ukraina sõda kui koalitsiooni võimalus ühiskonda lõhestada | Arvamus

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime me Rain Eplerist ja tema arvamusest Ukraina sõja kohta. Epler väidab, et see konflikt võib olla võimalus sündida uuele koalitsioonile, mis võib ühiskonda lõhestada. Tema mõtted on kõneaineks paljudes ringkondades ning pakuvad huvitavaid vaatenurki konfliktide ja poliitilise reaalsuse kohta. Eesti on alati olnud demokraatlik riik, kus vabadus väljendada oma arvamust on oluline väärtus. Loodame, et teie arvamuskausis on midagi inspireerivat!

Koalitsioonipoliitikud on otsustanud kasutada ära Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, et äreval ajal Eesti ühiskonna stabiilsust õõnestada. Võltspaatose ja libauudiste toel õhutatakse viha inimeste vahel, kuna see aitab tähelepanu kõrvale juhtida koalitsiooni käpardlikult riigijuhtimiselt ja valeotsustelt.

Eelneva valguses on paslik laenata ühe asjaosalise enda mõttearendust ja küsida, kas riigikogu liikmed Annely Akkermann, Maris Lauri ja Marek Reinaas valetavad teadlikult? Raske uskuda, aga muidugi mitte võimatu.

Mitte kõigi “Ukraina toetamise” eelnõude sisu ei vasta loosungitele

Enne seda, kui nn Ukraina toetamise eelnõud rahanduskomisjonis arutamisele tulid, saatis EKRE fraktsioon koalitsioonile ettepaneku, et võtaksime riigikogus üksmeelselt ja aega kulutamata vastu kaks eelnõu, mis tõesti Ukrainat sõja ajal aitavad ning lükkaksime kõrvale teised kaks, mis seda teps mitte ei tee. Üks eelnõudest, mida EKRE toetas, oli seotud Ukraina laenuintresside tasumisega ning teine maksuvabastusega nendele annetustele, mida Eesti ettevõtted teevad Ukraina heaks.

Vastu olime eelnõule, millega soovitakse anda riigigarantii EU4U fondile, mille puhul on tegu tavalise riskikapitali fondiga, mis tegutseb Ukrainas ja Moldovas ning mis tegi oma esimese 25 miljoni eurose rahapaigutuse Horizon Capital Growth Fundi (HCGF IV), mis teeb riskiinvesteeringuid start-up sektoris.

Lisaks olime vastu sellele, et Eesti suurendab oma osalust Euroopa Nõukogu arengupangas, mis kaasatava lisakapitali kasutamise kahe peamise eesmärgina nimetab reageerimist väljakutsetele, mis seisavad Euroopa ees seoses ühiskonna arendamise ja inimeste ühiskonnaellu kaasamise vajadusega (puhtakujuline võukism) ja investeeringuid immigrantide – ja siin ei ole sõnagagi räägitud nende Ukraina päritolust – abistamisse ning vastuvõtvate ühiskondadega assimileerumisse.

Teisisõnu tahetakse Ukraina abistamise loosungit kasutades anda raha ultraliberaalide läbikukkumisele määratud ühiskonna ümberkujundamise projektile.

Ma viibisin ise sel riigikogu rahanduskomisjoni istungil, kus lootsin osaleda arutelus meie poolt väljatoodu üle ning teha nii Eesti kui ka Ukraina huvides olev otsus, mitte võtta riigile kohustusi, mis ei aita Ukrainat ning mis majanduslikult niigi raskel ajal kulutavad Eesti riigi raha ebaolulisele.

Selle asemel asusid jõuliselt esinema Akkermann ja Lauri, kellele sekundeerisid Jürgen Ligi ja Jevgeni Ossinovski. Nende eestvõttel otsustati, et kõik eelnõud tuleb kiirkorras läbi suruda ja selle tarvis tuleb EKRE saadikute tehtud eelnõude muudatusettepanekud tunnistada põhiseaduse vastaseks.

Kuna ilmselt oli juba antud lubadusi nii pangas osaluse suurendamise kui ka riigigarantii andmise suhtes, siis ei oldud valmis neist taganema. Selle asemel otsustati koguni tuua ohvriks üks eelnõudest, mis Ukrainlasi tegelikult toetaks. Nimelt pani koalitsioon sahtlisse eelnõu, mis pikendaks maksuvabastust ettevõtete annetustele.

Üks oluline nüanss on asja juures veel. Kui ma tõin rahanduskomisjonis esile, et kaks eelnõud ei toeta sugugi Ukrainat, ning osutasin sellele, kuhu oli oma esimese rahapaigutuse teinud EU4U fond, millele riigigarantiid sooviti anda, nägin koalitsioonisaadikute nõutuid küsivaid nägusid. Nad ei olnud asjade sisuga ilmselgelt kursis. Rahandusministeeriumi ametnik, kellega eelnõust rääkisin, tunnistas samuti, et EU4U fondi esimene rahapaigutus oli Eesti jaoks halb üllatus. Ometi ei takistanud see “valitsejaid” asja läbi surumast!

EKRE kaebas kohtusse eelnõude seadust rikkuva menetluse

Kahjuks on hakanud meedias levima väide, justkui oleks EKRE kaevanud kohtusse Ukraina toetamise eelnõud. Seni ei ole teemat kajastanud ajakirjanikud vaevunud tutvuma eelnõude ega kohtuasja sisuga ega küsima kommentaari EKRE esindajatelt. Selle asemel on silmagi pilgutamata tiražeeritud koalitsiooni propagandateenistuse valesid.

“Kui riigikogu komisjoni enamuse häältega on võimalik hakata põhiseadust ümber kirjutama, siis on raske rääkida toimivast parlamentarismist.”

Me kaebasime kohtusse selle, kuidas eelnõusid menetleti. Kaebasime selle pretsedenditu otsuse peale, millega koalitsiooni ülekaaluga otsustati parlamendisaadikute esitatud muudatusettepanekute põhiseaduslikkuse üle. Selline menetluspraktika on ohtlik demokraatiale ja Eesti riiklusele. Kui riigikogu komisjoni enamuse häältega on võimalik hakata põhiseadust ümber kirjutama, siis on raske rääkida toimivast parlamentarismist.

Peale Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski visiiti hakati nii sotsiaalmeedias kui ka meediaväljaannetes taas valede abil vaenu õhutama. Leidus inimesi, kes kirjutasid, justkui oleks Anti Poolamets teinud probleemi sellest, et riigikogulased peavad väljaspool istungiaega Zelenskiga kohtuma. See on absoluutne vale. Poolamets juhtis õigustatult tähelepanu sellele, et palju väärikam olnuks tähtsat külalist tervitada riigikogu istungi alguses.

Eesti-poolsed visiidi korraldajad võinuks päevakava paremini läbi mõelda ning kohtumise järjekorra planeerida selliselt, et riigikogu kui parlamentaarse Eesti tähtsaim institutsioon oleks Ukraina presidendiga kohtunud esimesena.

Marek Reinaas näib olevat “unustanud”, et ta on koalitsioonipoliitik ainult tänu sellele, et tema erakonnakaaslane Johanna-Maria Lehtme kasutas alatult ära eestlaste soovi Ukrainlasi aidata. Selle asemel, et aidata tõsiselt ja igakülgselt kaasa Slava Ukraini skandaali uurimisele ning teha kõik, et annetajate raha saatusesse selgust tuua, võtab Reinaas laimata EKRE saadikuid valede abil. Idavedude skandaali sattunud peaminister Kaja Kallaski ei paista huvituvat Johanna-Maria Lehtme skandaali uurimisest.

Huvitav on jälgida meediakajastust teemal, millest EKRE on rääkinud juba pikka aega ning mille Ukraina president oma visiidi ajal otsesõnu välja ütles. Mobilisatsiooni eas Ukraina mehed peaksid olema kodumaal ning andma oma panuse sõjaväljal või oma riiki ja selle majandust tagalas teenides. Nad peaksid esimesel võimalusel Ukrainasse minema.

Paraku on Eesti meedias kõlama pandud valitsuse propagandateenistuse sõnumid, mis räägivad sellest, kuidas meie ei saa ega või teha midagi president Zelenski soovi teostamisele kaasa aitamiseks. Taas tuuakse Ukraina tegelikud vajadused ohvriks sisepoliitilisele võitlusele. Zelenski toetamine koalitsiooni poolt tähendaks ju selle tunnistamist, et EKRE-l on taas õigus olnud.

Eesti valitsuse esmane ülesanne on seista oma riigi huvide eest. Loomulikult on meie huvides see, et Ukraina saavutaks sõjas Venemaa vastu edu ning selles tuleb ukrainlasi igati toetada. Ometi ei saa lubada, et Ukraina abistamise silt kleebitakse külge otsustele, mida valitsus soovib läbi suruda, kuid millel ei ole abistamisega seost. Nõustuda ei tohi ka sellega, et valede abil tembeldatakse Ukraina toetamise vastasteks kõik need, kes julgevad valitsuse suhtes kriitilised olla. 

In conclusion, Rain Epler’s article on the potential for the war in Ukraine to divide Estonian society highlights an important issue that requires careful consideration. The conflict in Ukraine has the potential to create divisions within the Estonian society, and it is essential for the government and the people to be mindful of the potential impact. By acknowledging the potential for division, we can work towards finding common ground and promoting unity within our society. It is crucial to have open and honest discussions about the impact of external conflicts on our society and work towards building a cohesive and inclusive community.