Rail Baltic Estonia sõlmis esimesed lepingud trassi ehitamiseks Raplamaal | Majandus

Tänapäeval on kiire ja tõhus transpordiinfrastruktuur oluline iga riigi majandusarengu jaoks. Eestile on Rail Baltic projekt oluline samm edasi. Rail Baltic Estonia hiljutine sõlmimine lepingutega trassi ehitamiseks Raplamaal on märkimisväärne verstapost selle suurejoonelise projekti elluviimisel. Uus raudteeliin mitte ainult ei paranda Eesti transpordisüsteemi, vaid toob kaasa ka majandusliku kasu, luues uusi töökohti ja soodustades kaubavahetust teiste Euroopa riikidega. See on oluline samm Eesti jaoks, et saada osa kiirest ja tõhusast transpordiühendusest Euroopa mandriga.

Rail Baltic Estonia sõlmis esimesed ehituslepingud raudtee põhitrassi ehitamiseks Rapla maakonnas.

Ehitusettevõttega Verston allkirjastatud leping puudutab kahe Rapla maakonda jääva lõigu ehitust kogupikkusega 17 kilomeetrit ja tööde maksumus on 107 miljonit eurot. Tööd algavad ilmselt suvel.

“See aeg natuke täpsustub. Siin on hulk lube vaja saada ja ettevalmistustööd teha, aga arvan, et poole aasta jooksul esimesed tööd ikka lahti lähevad. /…/ Meie ehitame kõik enne rööpaid valmis ja enne ballasti killustiku paigaldamist, kogu see raudtee muldkeha,” selgitas Verstoni juht Veiko Veskimäe.

“Kaks lõiku puudutavad Raplamaa esimesi ehituspakette. Harjumaa-Raplamaa piirist liigume lõuna suunas ja möödume Kohila piirkonnast maakonnapiirist kuni Hagudini tinglikult kokku umbes 16 kilomeetrit,” rääkis Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets.

Kohalike jaoks toob ehitus kaasa surve kruusa- ja liivakarjääride avamiseks.

“Meil on väga suur surve, mis puudutab uuringulubasid ja kaevanduslubasid ja see tähendab, et Kohila valla looduskeskkond ja põhjavesi on need väljakutsed,” ütles Kohila vallavanem Allar Haljasorg.

Kui kogu Rail Balticu valmimise kohta on kõlanud skeptilisi arvamusi, siis Anvar Salomets usub, et see suudetakse valmis ehitada 2030. aastaks nagu plaanitud. Eesti osa maksumus kujuneb aga varem plaanitud kahe miljardi euro asemel ilmselt kolme miljardi kanti.

“Meie enda baaseelarve pärineb aastast 2018. Täna ütleme, et inflatsiooni võrra suurusjärk 40 protsenti see kallinemine igal juhul tekib ja projekti enda konfiguratsioon on mõnevõrra erinev algsest ehk saanud paremaks. Eestis kallinemist me hindame, et tekib. Täpne suurusjärk täna on rehkendamisel ja usutavasti esimeses kvartalis see baaseelarve saab avalikuks. Suurusjärkudest oleme rääkinud umbes kolm miljardit eurot senise kahe miljardi asemel. Suurusjärgus kolm miljardit on see stsenaarium, millega täna töötame,” rääkis Salomets.

Tema sõnul on ehitusküps umbes 100 kilomeetri jagu põhitrassi. “Tallinnas oleme juba töödega alustanud, rahvusvaheline reisiterminal on kuju võtmas, oleme mahtudega maa peale tulnud, silmaga on märkimisväärne osa nähtav. Põhitrass samuti Ülemistelt saab alguse sel kevadel. Tänaseks oleme ehitusküpseks teinud juba umbes 100 kilomeetri jagu põhitrassi, mida me Harju- ja Raplamaal selle aasta lõpuks ka üheks tervikuks kokku ühendame,” selgitas Salomets.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Rail Balticu esimeste lepingute sõlmimine trassi ehitamiseks Raplamaal on oluline samm selle suuremahulise projekti realiseerimisel. Ehitustööd toovad kaasa mitmeid majanduslikke ja logistilisi eeliseid, nagu uued töökohad ja parem ühendus teiste Euroopa riikidega. Samuti on see oluline samm säästva transpordi arendamisel ja keskkonnasõbralike lahenduste rakendamisel. Loodame, et tulevikus jätkub Rail Balticu ehitus sujuvalt ning projekt toob kaasa mitmeid positiivseid arenguid nii majanduslikus kui ka keskkonnaalases mõttes.