Rahvusvahelised kelmid on inimestelt raha väljapetmises üha osavamad | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus üha enam on märgata rahvusvaheliste kelmide osavat tegevust raha väljapetmises. Need kurjategijad kasutavad ära inimeste usaldust ja tehnoloogia arengut, et petta neilt välja suuri summasid raha. Olles üha osavamad ja leidlikumad, on nende tegevus muutunud järjest keerulisemaks avastada. Seetõttu on oluline olla teadlik nende petuskeemidest ja võtta tarvitusele ettevaatusabinõud, et kaitsta end selliste kelmuste eest. Tutvumiseks veelgi põhjalikuma informatsiooniga, lugege edasi.

Rahvusvahelised kelmivõrgustikud otsivad üha uusi viise, kuidas inimestelt raha, krediitkaardi andmeid ja PIN-koode kätte saada. Möödunud aastal kaotasid Eesti inimesed petturitele kokku üle kaheksa miljoni euro.

Ainuüksi lõppeval nädalal hoiatasid kaks Eesti ettevõtet uute petuskeemide eest. Kütusemüüja Circle K saatis laiali hoiatuse, et nende nimel lojaalsuse eest pakutavad 500-eurosed kinkekaardid, mille kättesaamiseks peab inimene maksma kohaletoimetamistasu, on õngitsuskiri ja sinna oma andmeid sisestada ei tohiks. Telia aga hoiatas nende klientidele tasulistelt numbritelt tehtavate vastamata kõnede eest, millele tagasi helistades räägitakse ohver vaeseks.

“Praegu on satelliitkõned, mis on numbriga +88 213. /…/ Meie soovitus on see, et kui välismaalt just kõnet ei oota ja number on tundmatu, siis kindlasti mitte tagasi helistada. /…/ Satelliitkõnedelt Eesti võrku või Telia võrku novembris tuli ainult viis kõnet. Viimase lainega jaanuaris-veebruaris oli üle 1500. Kasv on märkimisväärne. Eesmärk ongi hoida klienti liinil võimalikult kaua, et see kõne pikkus oleks selline, et selle eest tuleks ka tasu,” rääkis Telia riskijuht Andreas Meister, kelle sõnul on selliste kõnedega suudetud inimestelt saada koguni 700–800 eurot.

Kui inimene on on ikkagi kosmilise arve tundmatule numbrile tagasihelistamise eest saanud, tasub oma telefonioperaatoriga ühendust võtta. Kui operaator tuvastab, et tegemist on kelmusega, ei pea ohver täit summat ise maksma.

Selline võõramaiselt numbrilt vastamata kõnede tegemine on kelmidel juba vana nipp. Kuid nüüd on see taas kasutusele võetud ja kõned on kasvutrendis.

Ent Telia võrku kasutatakse ära ka tuntude ettevõtete nimel lühisõnumite saatmiseks, kus kaasas link, millele loodetakse ohver vajutama meelitada, et ta sinna oma andmed sisestaks.

“Petturitel on üks eesmärk: saada ligi klientide rahale või siis ohvrite rahale või siis saada ligi isikuandmetele, mida edasi müüa. /…/ On päevi, kus me blokeerime päevas neli–viis õngitsuslehte,” sõnas Meister.

Möödunud aastal kaotasid Eesti inimesed kelmidele kokku üle kaheksa miljoni euro, sellest viis miljonit investeerimispetturitele. Ainuüksi tänavu jaanuaris on petturitele kaotatud ligi pool miljonit eurot.

“Kümmekond inimest, kes vajutasid võltsitud lingile ja kandsid sinna investeerimisraha üle. 60 inimese hulgas oli neid, kes võtsid vastu kõne, kus väideti, et on pangast või politseist, paluti PIN-koodid sisestada. Nemad kaotasid sadakond tuhat. Samamoodi 60 inimest said sms-i, mis teavitas postipakist, mida nad ei olnud tegelikult tellinud, ja paluti lihtsalt paar eurot või siis pangaandmed anda,” loetles põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Kelmid tegutsevad rahvusvahelistes kuritegelikes ühendustes ja lähevad tehisintellekti abiga üha osavamaks. Sageli võetakse ohvri nimel ka aastakümneteks laenu või ostetakse järelmaksuga kaupu.

“Kelmuseid tuleb kogu aeg juurde. Muudetakse skeeme. Ainus, mis saab inimest kaitsta täna, kui me ei sisesta PIN-2 koodi ja me ei edasta teistele inimestele oma krediitkaardiandmeid. /…/ Kui on pin-koodid käes, siis nende inimeste nimele on võetud ka laene või võetud kaupa järelmaksu peale. Järgnevaks 10-15-20 aastaks on inimesel ka veel laen ja väga kõrge intressiga,” rääkis Tambre.

Ta tõdes, et kaotatud raha üldjuhul inimesed tagasi ei saa. “Need, mis Eesti suunal tulevad, on peamiselt tulnud Ukrainast, ja tõepoolest, seadusandlus Ukrainas on teistsugune. Meie käed jäävad lühikeseks,” selgitas Tambre.

Kokkuvõttes võime öelda, et rahvusvahelised petised muutuvad üha osavamaks, kui tegemist on inimeste raha väljapetmisega. Seetõttu on oluline olla teadlik erinevatest petuskeemidest ja võtta ette ennetavaid meetmeid, et kaitsta end finantspettuste eest. Eesti kodanikena peaksime olema ettevaatlikud ja mitte usaldama kergelt võõraid, kes pakuvad liiga head tunduvaid pakkumisi või paluvad isiklikku infot. Oluline on jagada infot ja teavet pettuste vältimiseks ning luua ühiskondlik teadlikkus pettuste ja väljapetmise ohtudest.