Raag: Venemaa üritab kindlasti Zalužnõi ümber keerlevaid jutte ära kasutada | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on tõusnud mure Eesti läheduses asuva Zalužnõi saare ümber toimuva tõttu. Arutelud selle üle, kellele see saar tegelikult kuulub, on kuumemad kui kunagi varem, eriti seoses Venemaa sekkumisega. Raagime täna sellest, kuidas Venemaa üritab Zalužnõi ümber pöörlevaid jutte oma huvides ära kasutada ning millised võivad olla selle mõjud Eestile. Oluline on jälgida neid arenguid ning olla teadlik poliitilistest mängudest meie piirkonnas.

Kui meedias ringlevad lood, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski kavatseb välja vahetada kaitseväe juhi Valeri Zalužnõi, siis Venemaa üritab kindlasti rahva seas populaarse kindrali ümber toimuvat suuremaks mängida ja seda on huvides ära kasutada, ütles “Ukraina stuudios” reservohvitser Ilmar Raag.

Ukrainast on tulnud vastukäivaid sõnumeid kindral Zalužnõi ametist vabastamise kohta ning see võib panna küsima, kas tegu on Venemaa infooperatsiooniga, et tekitada näilist vastasseisu Ukraina presidendi ja kaitseväe juhataja vahel.

Raagi sõnul tasub eristada kaht asjaolu: üks on see, mis tõesti toimub nende kahe mehe vahel, ning mille puhul on alust arvata, et juttudel on tõepõhi all, sest Ukrainas arutavad kõrged ohvitserid, kuidas uue kaitseväe juhataja alla hakkama saada.

“Teine pool on see, et sõltumata sellest, ka see on tõde või vale, kasutatakse seda ära erinevates infooperatsioonides, sest sõja eesmärk on vastasele oma tahte peal surumine. Ja lõplik punkt on see, kui inimene otsustab, et a annan alla, see on mentaalne otsus. Ja seda võib mõjutada nii tugeva infovooga kui ka relvadega. Ja kui on võimaik rääkida, et Ukraina juhtkond on paanikas, ei tea, mida teha – kõik need sõnumid, mida Venemaa sellisel juhul kasutaks – on selge, et nad igal juhul seda teevad,” rääkis Raag.

Raag lisas, et kuivõrd Zalužnõi on praegu rahva seas selgelt populaarsem kui Zelenski, siis on nende kahe vastasseis Ukraina jaoks probleem, mida üritatakse vastase poolt suuremaks mängida.

Küsimusele, kuidas võib taoline konflikt mõjutada reasõduri võitlusvaimu, vastas Raag, et esialgu sel suurt mõju pole, sest sõduri mõtted on pigem võitlusväljal.

“Väga paljud sõdurid, kes rindel, nende maailmapilt läheb hästi väikeseks – taktikaline lahinguväli, mida nad seal näevad ja mingil hetkel see, mis Kiievis toimub, tundub Kiievi meeste teemana ja see ei puutu sellesse vastasseisu, mis mul on teiselpool küngast või jõge oleva vastasega,” lausus Raag, lisades, et pikemas perspektiivis võivad taolised juhtumid hakata mõjutama mobilisatsiooni.

Mobilisatsiooni puhul ollakse Ukrainas jõutud sellele piirile, et need, kelle kaitsetahe ja oskused on kõige paremad, on juba sõjaväljal või seal langenud ning nüüd ollakse jõutud nendeni, kes küll mobiliseerimisele vastu ei hakka, kuid kes ka ise pole end kirja pannud, märkis Raag.

“Ukrainal on tõsi taga mobilisatsiooniga. Et erinevatel hinnangutel on vähemalt 100 000 meest kaotatud. /…/ Ukraina on sotsioloogiliselt ligidal piirile, kus vabatahtlikud üldse lähevad sõtta. Sis järgnevad mehed, kes ise ei läheks, aga kes ei hakka riigile vastu. See on Ukraina sõjaväelaste enda hinnang, et parimad pojad on praeguseks juba langenud, ja kes on tulnud asendama, nende kaitsetahe on nõrgem,” ütles Raag.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Raagi hoiatus Venemaa võimaliku sekkumise kohta Zalužnõi juhtumisse on äärmiselt tähtis. Eesti peaks olema valvas ja valmis reageerima igasugustele venemaa poolsetele katsetele segada Eesti õigussüsteemi. Samuti on oluline jälgida hoolikalt infokampaaniaid ja propogandat, mida võidakse kasutada selleks, et mõjutada Eesti avalikku arvamust. Oluline on, et Eesti jääks kindlaks oma väärtustele ja õigusriigi põhimõtetele ning jälgiks tähelepanelikult kõiki arenguid seoses Zalužnõi juhtumiga.