Punase mere kriis: tarnehäired jõudsid toidusektorisse | Välismaa

Tere tulemast Eestisse!
Viimase aja jooksul on Punase mere kriis põhjustanud tarnehäireid, mis on jõudnud ka meie toidusektorisse. See on tekitanud muret ja ärevust meie kogukonnas ning on oluline olla teadlik selle mõjust meie igapäevaelule. Välismaalased on võtnud endale ülesandeks tuua meie tähelepanu sellele olulisele teemale. On aeg ühineda ja leida lahendusi, et tagada meie toidutarneahelate tugevus ja vastupidavus. Olge valmis kaasa mõtlema ja panustama meie kogukonna heaolusse.

Pinged Punasel merel tõid kaasa tarnehäired ning uudisteagentuur Bloomberg teatas, et tarneraskused mõjutavad juba ka globaalset toidutööstust ning toiduainete inflatsiooni aeglustumine võib peatuda.

Suured laevafirmad lõpetasid Jeemeni huthi mässuliste rünnakute tõttu seilamise läbi maailmakaubandusele üliolulise Punase mere väina. Laevafirmad saadavad nüüd oma laevu Punase mere ja Suessi kanali asemel ümber Aafrika. 

Nende laevade hulgas on ka toiduaineid vedavad kaubalaevad. Erinevalt gaasi-, nafta- ja tarbekaupade lastist, võivad pikemad tarneajad muuta kiiresti riknevad toidukaubad müügikõlbmatuks.

Toidutööstuses tuntakse nüüd üha enam muret Punase mere kriisi pärast. Itaalia ettevõtjad muretsevad, et kiivid ja tsitrusviljad lähevad halvaks, ingver läheb kallimaks. Ka teravili suunatakse Suessi kanalist kõrvale.

Itaalia eksportijad sõltuvad ise aga Aasia turust, Itaalia firmad ekspordivad Aasiasse 4,4 miljardi dollari ees põllumajandussaadusi. Ka nende elu läheb raskemaks.

Kui tarnehäired süvenevad, siis võib see peatada toidukaupade hindade languse. 

“Kõik on siin kaotajad,” ütles Indias tegutsev viinamarjade eksportija Nitin Agrawal. Tema firma tarnib oma kaupa Euroopasse tavaliselt Punase mere kaudu. Nüüd peab ettevõte kasutama pikemat teekonda, veokulud läksid neli korda kallimaks ning kaup jõuab kaks korda hiljem kohale. 

Toidufirmade raskused põhjustavad peavalu ka põllumeestele, kes peavad kõrgemate veokulude tõttu oma hindu langetama. 

“Peame müüma isegi siis, kui hind langeb, me ei saa saagikoristust edasi lükata. Eksportijad saavad oma kulud katta, kulud peame meie kandma,” rääkis India viinamarjakasvataja Dagu Sandhan. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Punase mere kriisil on olnud märkimisväärne mõju ka Eesti toidusektorile. Tarnehäired on sundinud ettevõtteid otsima alternatiivseid tarnijaid ja muutma oma äristrateegiaid. See on toonud kaasa kõrgemad kulud ja ebakindluse tuleviku osas. Samas on oluline märkida, et kriis on näidanud sektori vastupidavust ja võimet kohaneda muutuvate tingimustega. Loodame, et olukord normaliseerub varsti ning Eesti toidusektor suudab jälle täielikult taastuda.