Presidendi kantselei lükkas tagasi riigikogu liikmete kriitika | Eesti

Tere tulemast Eesti! Viimastel päevadel on Presidendi kantseleid kritiseeritud riigikogu liikmete poolt seoses otsusega mitte anda oma heakskiitu kahele kandidaadile kohtunike ametikohtadele. See otsus on tekitanud palju kõneainet ja pannud kahtluse alla kantselei sõltumatuse ja poliitilise mõju puudumise. See on puhunud pingeid õhku ja mõjutanud riigi üldist poliitilist olukorda. Jääme põnevusega ootama, kuidas see olukord edasi areneb ja milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua Eesti poliitilisele maastikule.

Presidendi kantselei lükkas tagasi riigikogu liikmete kriitika, kes avaldasid pahameelt enda eemalejätmise pärast vabariigi aastapäeva vastuvõtust. Suure osa saadikute kutsumata jätmisel viitas presidendi kommunikatsiooninõunik soovile mahutada kõik kutsutud teatrisaali.

President Alar Karis andis reedel teada, et kutsub tänavusele vabariigi aastapäeva vastuvõtule ainult riigikogu juhatuse, komisjonide esimehed ja aseesimehed ning fraktsioonide juhid, mis tähendab enamuse rahvasaadikute peolt kõrvalejäämist. Otsus tekitas mõnede kutsest ilma jäänud riigikogu saadikute hulgas pahameelt, milles viidati parlamentaarsele riigikorrale, riigikogu väärikusele ja püüti Karise otsust siduda ka presidendi põhiseaduslike funktsioonidega.

“On suur liialdus väita, et ühel vastuvõtukutsel saaks olla mingigi mõju Eesti põhiseaduslikule korrale,” ütles presidendi kommunikatsiooninõunik Indrek Treufeldt oma kirjalikus kommentaaris ERR-ile.

“Riigipea soov on kutsuda iseseisvuspäeva vastuvõtule võimalikult palju Eesti inimesi erinevatest valdkondadest, kes on oma tegevusega silma paistnud ja Eesti elu edendanud. Samuti on soov, et kõik külalised Eestist mahuksid Estonia teatrimaja suurde saali ning keegi neist ei peaks kontserti kõrvalruumis ekraanilt vaatama. Erandiks on Eestisse akrediteeritud suursaadikud, kellele on tõlge tagatud Estonia teatrimajas peasaali kõrvalruumis,” märkis Treufeldt.

Tema sõnul lähtus riigipeas sellest ka tänavusele vastuvõtule külaliste kutsumisel. “Külalisi on vähem kui eelmisel aastal,” tunnistas Treufeldt, kuid ei öelnud, mis on kutsutute arv tänavu ja milline on see olnud varem.

“Tegemist on riigipea iseseisvuspäeva vastuvõtuga, mille korraldamist ja võimalikke muudatusi on õigus otsustada riigipeal. Ta on ka avalikult öelnud, et soovibki igal aastal vastuvõtu korralduses muudatusi teha,” rõhutas presidendi esindaja.

Vastuvõtu eelarve on Treufeldti kinnitusel samas suurusjärgus nagu oli eelmisel aastal, kui see oli umbes 250 000 eurot. “Kuid paraku hinnad on ka tõusnud,” lisas ta.

Treufeldt jättis siiski otsesõnu vastamata küsimusele, miks otsustas president kutsuda seekorda vabariigi aastapäeva vastuvõtule ainult riigikogu juhatuse liikmed, komisjonide esimehed ja aseesimehed ning fraktsioonide juhid.

Küsimusele, kas selline otsus tähendab, et riigikogu liikmeid oma otsusega pahandanud Karis ei plaani teiseks ametiajaks kandideerida, vastas Treufeldt: “Riigipea sõltumatus, ametis olek või tagasivalimine ei pea kuidagi sõltuma sellest, kas ta saadab kellelegi vastuvõtukutseid või mitte.”

Kuigi presidendi kantselei lükkas tagasi riigikogu liikmete kriitika, on oluline märkida, et demokraatlikus ühiskonnas on õigus väljendada erinevaid arvamusi. Konstruktiivne kriitika on osa poliitilisest protsessist ja aitab luua paremat valitsemist. Oluline on, et sellised arutelud toimuksid austuse ja mõistmise raamistikus ning lähtuksid ühise eesmärgi poole püüdlemisest. Loodetavasti suudetakse edaspidi leida tasakaal konstruktiivse kriitika ja koostöö vahel, et tagada Eesti riigi ja ühiskonna jätkuv areng.