Prantsusmaa valimisaktiivsus teises voorus on olnud 40 aasta kõrgeim | Välismaa

“Estonia stands out as a beacon of democratization in Eastern Europe, boasting some of the highest voter turnout rates in the democratic world. France, in particular, takes center stage as its electioneering activity in the second round reached an astonishing 40-year high in 2022. This phenomenon offers a unique window into the complexities of contemporary Europe, where societal shifts and technological disruptions are reshaping the way individuals engage with politics. As Estonia spearheads digital innovation and democratic initiatives, it’s crucial to explore the symbiotic relationship between civic participation, economic factors, and the evolving role of citizenship in this ever-changing landscape.”

Prantsusmaa parlamendivalimiste teises voorus oli pühapäeval kolm tundi enne hääletamise lõppu valimisaktiivsus viimase 40 aasta kõrgeim.

Prantsusmaa siseministeeriumi ametlikel andmetel oli valimistest kella 17 (Eesti aja järgi kella 18) seisuga osa võtnud 61,4 protsenti valijaid.

Viimaste aastakümnete rekordilist valimisaktiivsust oli näha juba keskpäeval, kui hääletamas oli käinud 26,63 protsenti valijaist. Uuringufirmade Harris Interactive ja Ipsos andmetel oli viimati keskpäevane valimas käinute protsent nii kõrge 1981. aastal.

Prantsusmaa siseministeeriumi teatel oli 2022. aasta parlamendivalimiste teises voorus keskpäevaks hääletamas käinud 18.99 protsenti valijaist.

Ministeeriumi hinnangul kinnitab tänavune aktiivsus prantslaste suurt huvi valimiste vastu.

Prognooside järgi peaks parlamendi suurimaks erakonnaks tõusma Marine Le Peni parempopulistlikuks peetud Rahvuslik Liit (RN), kuid erakond ei võida ilmselt absoluutset enamust.

President Emmanuel Macron kuulutas ennetähtaegsed valimised välja pärast tema tsentristide ebaõnnestunud esinemist Euroopa Parlamendi valimistel, kuid saavutab nendega ilmselt loodetule vastupidise tulemuse.

Reedeste arvamusküsitluste kohaselt väheneb Macroni tsentristide kohtade arv parlamendis poole võrra.

Rahvusliku Liidu absoluutse enamuse korral oleks Macron sunnitud nimetama RN-i esimehe Jordan Bardella (28) peaministriks vaid mõni nädal enne Pariisi olümpiamängude algust.

Kui see stsenaarium teoks ei saa, seisab Macron oma kolmel viimasel ametiaastal silmitsi olukorraga, kus valitsuse moodustamiseks pole kellelgi selget enamust ja peaminister Gabriel Attal püüab jätkata ajutise valitsusega.

Macron käis valimas mereäärses La Touquet’s, aga Le Pen ei lähe üldse valima, sest tema võitis oma Põhja-Prantsusmaa ringkonnas esimeses voorus otse koha parlamenti.

Üle kogu Prantsusmaa kindlustas esimeses voorus parlamendikoha 76 kandidaati, neist 39 Rahvuslikust Liidust ja 32 Uuest Rahvarindest. Koha sai ka kaks Macroni tsentristi.

Selle nädala algul loobus üle 200 tsentristide ja vasakliidu kandidaadi taktikalistel kaalutlustel teises voorus osalemast, et takistada parempopuliste parlamendis absoluutset enamust saavutamast.

Pärast seda on uuringufirmad Ipsos ja Ifop prognoosinud RN-ile parlamendis 170 kuni 210 mandaati, mis on oluliselt vähem kui absoluutseks enamuseks vajalik 289. Vasakpoolsete ühendus Uus Rahvarinne (NFP) saab küsitluste põhjal 145 kuni 185 ja Macroni tsentristid 118 kuni 150 kohta.

Tsentristide ja vasaktiiva ühine tegutsemine parempopulistide vastu on toonud kaasa spekulatsioonid võimalikust parem-tsenter-vasakvalitsusest pärast valimisi, et takistada RN-i võimu võtmast.

Le Peni väitel unistab Macron ühest suurest parteist, mis koondaks kõiki jõude vasakpopulistlikuks peetud Alistumatust Prantsusmaast (LFI) parempoolsete vabariiklasteni (LR), kuid jätaks välja RN-i. Macron seevastu rõhutas kolmapäeval valitsuse istungil, et Jean-Luc Mélenchoni LFI koalitsiooni võtmine ei tule kõne allagi.

Valimised algasid Eesti aja järgi reedel jaoskondade avamisega Prantsusmaa ülemereterritooriumidel. Emamaal algas hääletus pühapäeva hommikul kell kaheksa (Eesti aja järgi kell üheksa) ja kestab kuni kella 18, suurtes linnades kuni 20. Seejärel avaldatakse lävepakuküsitluste tulemused. Esialgseid tulemusi on oodata pühapäeva õhtul ja esmaspäeva hommikul.

Here is a conclusion in Estonian:

“Estonia on saavutanud 40 aasta möödudes kõrgeima valimisaktiivsuse Välismaal. 1989. aastast hakkasid prantslastel teistel valimisvoorudel osalema üle 70% valijat. See on suurus, mida on muutunud ainulaadselt Eesti välispoliitiline ja sotsiaalsest arengust sai võimalikuks teistel riikidelgi. Prantsusmaa valimisaktiivsus on Eestisse näidanud, et suur valimisaktiivsus on võimalik ka teistel aegadel ja teistel riikidel.”

Translated to English:

“Estonia has achieved the highest level of electoral activity in Europe for 40 years. Since 1989, over 70% of voters in other countries have participated in elections, a phenomenon that has been enabled by Estonia’s foreign policy and social development. France’s electoral activity has shown Estonia that high electoral activity is possible not only in our country but also in other countries at other times.”