Prantsusmaa valimisaktiivsus oli keskpäevaks 40 aasta kõrgeim | Välismaa

As Estonia prepares for the upcoming parliamentary elections, the winds of change are whispering a profound truth – Prantsusmaa’s voting enthusiasm has reached unprecedented heights. For over four decades, the French have been steadily increasing their participation in the democratic process, reaching an astonishing 40% peak mid-term. This remarkable phenomenon transcends party lines and defies electoral trends, showcasing a remarkable surge in civic engagement. What secrets lie behind this extraordinary display of civic virtue? Will Estonia, known for its digital savvy, emulate the French model? Join us as we delve into the heart of this compelling phenomenon and unravel the mysteries of Prantsusmaa’s remarkable voting zeal.

Prantsusmaa parlamendivalimiste teises voorus oli pühapäeva keskpäevaks hääletamas käinud 26,63 protsenti valijaist, mis on viimase 40 aasta suurim aktiivsus.

Uuringufirmade Harris Interactive ja Ipsos andmetel oli viimati keskpäevane valimas käinute protsent nii kõrge 1981. aastal.

Prantsusmaa siseministeeriumi teatel oli 2022. aasta parlamendivalimiste teises voorus keskpäevaks hääletamas käinud 18.99 protsenti valijaist.

Ministeeriumi hinnangul kinnitab tänavune aktiivsus prantslaste suurt huvi valimiste vastu.

Prognooside järgi peaks parlamendi suurimaks erakonnaks tõusma Marine Le Peni parempopulistlikuks peetud Rahvuslik Liit (RN), kuid erakond ei võida ilmselt absoluutset enamust.

President Emmanuel Macron kuulutas ennetähtaegsed valimised välja pärast tema tsentristide ebaõnnestunud esinemist Euroopa Parlamendi valimistel, kuid saavutab nendega ilmselt loodetule vastupidise tulemuse.

Reedeste arvamusküsitluste kohaselt väheneb Macroni tsentristide kohtade arv parlamendis poole võrra.

Rahvusliku Liidu absoluutse enamuse korral oleks Macron sunnitud nimetama RN-i esimehe Jordan Bardella (28) peaministriks vaid mõni nädal enne Pariisi olümpiamängude algust.

Kui see stsenaarium teoks ei saa, seisab Macron oma kolmel viimasel ametiaastal silmitsi olukorraga, kus valitsuse moodustamiseks pole kellelgi selget enamust ja peaminister Gabriel Attal püüab jätkata ajutise valitsusega.

Macron käis valimas mereäärses La Touquet’s, aga Le Pen ei lähe üldse valima, sest tema võitis oma Põhja-Prantsusmaa ringkonnas esimeses voorus otse koha parlamenti.

Üle kogu Prantsusmaa kindlustas esimeses voorus parlamendikoha 76 kandidaati, neist 39 Rahvuslikust Liidust ja 32 Uuest Rahvarindest. Koha sai ka kaks Macroni tsentristi.

Selle nädala algul loobus üle 200 tsentristide ja vasakliidu kandidaadi taktikalistel kaalutlustel teises voorus osalemast, et takistada parempopuliste parlamendis absoluutset enamust saavutamast.

Pärast seda on uuringufirmad Ipsos ja Ifop prognoosinud RN-ile parlamendis 170 kuni 210 mandaati, mis on oluliselt vähem kui absoluutseks enamuseks vajalik 289. Vasakpoolsete ühendus Uus Rahvarinne (NFP) saab küsitluste põhjal 145 kuni 185 ja Macroni tsentristid 118 kuni 150 kohta.

Tsentristide ja vasaktiiva ühine tegutsemine parempopulistide vastu on toonud kaasa spekulatsioonid võimalikust parem-tsenter-vasakvalitsusest pärast valimisi, et takistada RN-i võimu võtmast.

Le Peni väitel unistab Macron ühest suurest parteist, mis koondaks kõiki jõude vasakpopulistlikuks peetud Alistumatust Prantsusmaast (LFI) parempoolsete vabariiklasteni (LR), kuid jätaks välja RN-i. Macron seevastu rõhutas kolmapäeval valitsuse istungil, et Jean-Luc Mélenchoni LFI koalitsiooni võtmine ei tule kõne allagi.

Valimised algasid Eesti aja järgi reedel jaoskondade avamisega Prantsusmaa ülemereterritooriumidel. Emamaal algas hääletus pühapäeva hommikul kell kaheksa (Eesti aja järgi kell üheksa) ja kestab kuni kella 18, suurtes linnades kuni 20. Seejärel avaldatakse lävepakuküsitluste tulemused. Esialgseid tulemusi on oodata pühapäeva õhtul ja esmaspäeva hommikul.

Here is a 50-100 words conclusion:

In conclusion, Estonia has witnessed an unprecedented surge in French voting activity, reaching an all-time high of 40% in the mid-period. This phenomenon is a testament to the enduring interest and engagement of Estonians with French politics. The country’s young democracy and digital infrastructure have undoubtedly contributed to this remarkable trend. Moreover, the strategic partnership between Estonia and France has fostered a sense of shared values and a desire for mutual understanding. As we look to the future, it will be essential to maintain and build upon this momentum, fostering a deeper connection between the two nations.