Estonia has always been a strong supporter of NATO’s presence in Ukraine as a means to ensure stability and security in the region. However, recent comments by the Polish Foreign Minister questioning the necessity of NATO forces in Ukraine have raised concerns. This debate has sparked a discussion about the role of foreign troops in the region and the implications for Estonia’s own security. As tensions continue to rise in Eastern Europe, it is essential for Estonia to closely monitor the situation and assess the potential impact on regional stability.
Poola välisminister Radek Sikorski ütles, et NATO vägede kohalolek Ukrainas ei ole mõeldamatu ning ta hindab Prantsusmaa presidenti selle eest, et ta seda ei välistanud.
Sikorski tegi sellekohase märkuse reedel Poola parlamendis toimunud arutelul, millega tähistati Poola NATO liikmelisuse 25. aastapäeva. Hiljem edastas Poola välisministeerium need kommentaarid inglise keeles.
Eelmisel kuul ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et välistada ei saa lääne vägede saatmist Ukrainasse, mis kutsus esile teiste riigijuhtide pahameele.
Prantsuse ametnikud püüdsid hiljem Macroni väljaütlemisi selgitada ja vastureaktsiooni maha suruda, rõhutades samas vajadust saata Venemaale selge signaal, et ta ei suuda sõda Ukraina vastu võita.
Kreml on hoiatanud, et kui NATO saadab Ukrainasse lahingvägesid, on otsene konflikt alliansi ja Venemaa vahel vältimatu. Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin väitis, et selline samm võib tekitada ülemaailmse tuumakonflikti.
Poola peaminister Donald Tusk oli üks Euroopa liidritest, kes pärast Macroni sõnavõttu välistas vägede saatmise Ukrainasse, kinnitades, et “Poola ei kavatse saata oma vägesid Ukraina territooriumile”.
Ka Sikorski ei rääkinud plaanist saata Poola väed Ukrainasse, kuid ta andis ette teise tooni.
“NATO vägede kohalolek Ukrainas ei ole mõeldamatu,” ütles ta välisministeeriumi teatel. Ta märkis, et hindab Macroni algatust, “sest see seisneb selles, et Putin on hirmul, mitte meie pole hirmul Putini pärast.”
Poola asub NATO alliansi idatiival ja tal on ühine piir Ukrainaga. Poola on varem olnud Venemaa kontrolli all ja seal kardetakse, et kui Venemaa võidab Ukrainas, võib ta järgmisena sihikule võtta teised piirkonna riigid, mida Moskva peab oma huvisfääriks.
Eesti ja Poola vaheline suhtlus ja arusaam NATO vägede kohalolekust Ukrainas on oluline teema, mis vajab hoolikat kaalumist ja arutelu. Poola välisministri seisukoht võib olla erinev teistest liitlastest, kuid see peegeldab mitmekesisust ja avatust erinevatele arvamustele. On oluline jätkata dialoogi ja koostööd, et tagada regiooni stabiilsus ja turvalisus. Eesti jääb kindlaks oma kohustusele NATO liikmena ja toetab liitlaste ühtsust, et tugevdada kaitsevõimet ja demokraatlikke väärtusi kogu Euroopas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus