Tere tulemast Eestisse! Poola otsib üha tihedamat koostööd Prantsusmaa ja Saksamaaga ning see võib avaldada märkimisväärset mõju kogu Euroopa Liidule. See võib tuua kaasa mitmeid uusi võimalusi ning väljakutseid nii majanduse kui ka poliitika valdkonnas. See koostöö võib aidata tugevdada Euroopa Liitu ning ühtsust selle liikmesriikide vahel. Kõik see mõjutab ka Eestit ja meie suhteid teiste Euroopa riikidega. Oleme valmis jälgima neid arenguid põnevil ja avatud meelega.
Donald Tuski valitsus andnud Poolale uue suuna: palju sellest on ulatuslikud siseriiklikud reformid, kuid ka välispoliitikas on Poola pööranud taas näo teiste Euroopa suurriikide poole.
Kuigi Poolas on eelkõige tähelepanu püüdnud Donald Tuski valitsuse siseriiklikud reformid, siis nende varjus on toimunud veelgi suurem muutus välispoliitikas, kirjutab Poola ajaleht Rzeczpospolita. Eelmine Poola valitsus Õiguse ja Õigluse juhtimisel oli Saksamaa ja Euroopa Liiduga pidevalt tülis ning eriti julgeolekupoliitikas rõhutas väga palju koostööd Ameerika Ühendriikidega.
“Nad eelistasid, et Poola julgeoleku tagajaks oleks ainult Ameerika Ühendriigid. Väga palju pingutati selle nimel, et niinimetatud Fort Trump Poola tuua, et Poola tuleks alaline Ameerika Ühendriikide sõjaväebaas,” rääkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Igor Gretski.
Fort Trump oli nimi, mille Poola president Andrzej Duda pakkus välja Washingtoni-visiidil 2018. aastal. Kuigi selle nimega baasi lõpuks Poola ei tulnud, siis mullu kevadel rajasid ameeriklased siiski Poola alalise sõjaväebaasi.
Eelmine Poola valitsus eelistas teadlikult ka Ameerika relvatööstust, näiteks tankid osteti just Ameerikast, mitte Saksamaalt. Nüüd otsib Poola Tuski juhtimisel liitlasi pigem jälle Saksamaalt ning Prantsusmaalt. On ka esimesi edu märke, kirjutab Poola ajaleht. Kolme Euroopa suurriigi ühine diplomaatiline koostöö oli otsustav, et murda Ungari vastupanu Euroopa Liidu 50 miljardi euro suurusele Ukraina abipaketile.
Sarnase abipaketi heakskiitmine USA-s on takerdunud. Poola uus valitsus usub, et Ameerika Ühendriikide huvi Euroopa vastu kahaneb ning pigem suunatakse pilk Hiina poole, kirjutab Rzeczpospolita viitega anonüümsetele allikatele. Ehk sellest ka soov taaselustada Weimari kolmnurk, mis algselt oli 1991. aastal Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa vaheline kohtumiste formaat, mille eesmärk oli aidata äsja kommunismist vabanenud Poolat. Nüüd on see saanud uue tähenduse, ütles Gretski.
“Weimari kolmnurk koosneb riikidest, kes soovivad Ukrainat aidata võiduni, et Ukraina saaks oma territooriumi tagasi. Nad tahavad näha Ukrainat osana Euroopa kogukonnast, Euroopa Liidus ja NATO-s. Weimari kolmnurgale on tekkinud väga sümboolne tähendus.”
Kuigi ka varem on nii Poola kui ka Saksamaa põhimõtteliselt nõus olnud, et Ukrainat peab aitama, on siiski kahe riigi vahel sellest suuri tülisid tekkinud. Näiteks aasta tagasi, kui viimaks Saksamaa nõustus Ukrainale andma enda ettevõtete toodetud moodsad tankid, siis oli seda ekspordiluba Poola jõuliselt nõudnud juba pikalt. Sarnaste lahkhelide tõttu ei suudetud ka Poolasse rajada nende ja teiste lahingumasinate parandamiseks vajalikku taristut, ütles Gretski.
“See oli mure, mis tekkis eelmise Poola valitsuse ajal. Saksamaa ja Poola ei leidnud lahendust ja seetõttu sõlmis Saksamaa kokkulepped Rumeenia ja Ukrainaga, aga efektiivsem oleks seda teha Poolaga.”
Samamoodi praegu sooviks Poola, et Saksamaa annaks Ukrainale kohe pikamaarakette Taurus, kuid sakslased seda teha ei taha.
“Poola välisminister Radosław Sikorski ja uus Poola valitsus jätkavad püüdlusi Scholzi veenda. Nad kasutavad Weimari kolmnurga formaati, et seda survet tõsta,” ütles Gretski.
Eesti peab jälgima hoolikalt Poola, Prantsusmaa ja Saksamaa tihedamat koostööd. See võib mõjutada mitte ainult nende riikide omavahelisi suhteid, vaid ka kogu Euroopa Liitu. Eesti peab olema valmis kohanema võimalike muutustega poliitilisel ja majanduslikul tasandil ning kindlustama oma positsiooni Euroopa Liidus tugevate liitlaste abil. Samuti on oluline säilitada hea koostöö ja suhted kõigi kolme riigiga, et tagada stabiilsust ja julgeolekut kogu piirkonnas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus