Pool eksoplaneeti pulbitseb laavast | Universum

Tere tulemast Eestisse! Kas olete kunagi unistanud avastada teist planeeti, kus laava pulbitseb nagu Maal? Tõenäoliselt mitte, kuid teadlaste avastus maailma esimese pool eksoplaneedi kohta, kus laava purskab pinna peal, võib teie arvamust muuta. See uskumatu avastus on tekitanud suurt elevust teadlaste kogukonnas ning pakub põnevat võimalust avastada uusi teadmisi meie universumi kohta. Tulge ja avastage koos meiega, kui see avastus avab uusi uksi meie arusaamadele kosmosest!

Kui teile tundub, et Islandil, kus vulkaanipurske laava on jõudnud majadeni, on olukord hull, siis mõelge korraks planeedile HD 63433 d, millest tervelt pool on kaetud laava sarnase kuuma vedela pulbitseva kivimiga.

See planeet asub meist 73 valgusaasta kaugusel Kaksikute tähtkujus.

Oma tähele, mis on tuntud kui HD 63433, tiirleb ta nii lähedal, et ta tähepoolsel küljel on pidevalt üle 1200 kraadi sooja. Pidevalt seepärast, et loodejõudude mõjul on planeet kogu aeg ühe ja sama küljega tähe poole, just nagu Kuu Maa poole.

Sellistes oludes ei olegi imestada, et muidu kivipindse Maa-tüüpi planeedi üks poolkera on pindmiselt üles sulanud.

Planeet on astronoomide sõnul üsna nooruke, umbes 400 miljoni aastane ehk kümmekond korda noorem kui Maa. Läbimõõdu poolest ületab ta Maad õige natuke, umbes kümnendiku võrra.

Ühe tiiru oma tähe ümber teeb planeet HD 63433 d kõigest nelja päeva ja viie tunniga, sest ta kaugus tähest on sedavõrd väike, kaheksa korda väiksem kui Merkuuri kaugus Päikesest.

Täht, muide, on ka väga meie Päikese moodi, samasugune G-klassi kollane kääbus, massi poolest umbes 99 protsenti Päikese massist.

Ameerika astronoomid avastasid planeedi, kui analüüsisid NASA kosmoseteleskoobi TESS tehtud mõõtmisi. TESS aitab planeete leida tähe valguse kerge tuhmumise järgi sellal, kui planeet siit vaadates täheketta eest läbi liigub.

Et planeeti HD 63433 d märgata, pidid teadlased vaatlusandmetest maha arvestama kahe tähe juurest varem leitud planeedi põhjustatud tuhmumised ja otsima neist niiöelda puhastatud andmetest lisasignaale.

Süsteemi ülejäänud kaks planeeti on muide niinimetatud mini-Neptuuni tüüpi ja tiirutavad tähest natuke kaugemal.

Benjamin Capistrant Florida Ülikoolist ja Melinda Soares-Furtado Wisconsini-Madisoni Ülikoolist kirjutavad uuringust ja tulemustest ajakirjas The Astrophysical Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Kokkuvõttes võib öelda, et avastus pool eksoplaneedist, mis pulbitseb laavast, on oluline samm meie arusaamise laiendamisel teiste maailmade olemusest. See avastus aitab meil paremini mõista meie enda planeedi ja teiste planeetide kujunemist ning arengut. Lisaks avab see uusi perspektiive meie otsingutes teiste eluvormide ja elu võimaluste osas universumis. Eesti teadusmaastikul on sellised avastused tähtsad, sest need rikastavad meie teadmisi ja aitavad kaasa meie tehnoloogia ning teaduse arengule.