Tere tulemast Eestisse! Viimase aja sündmused Prantsusmaal on kogunud maailma tähelepanu ja ka Eesti pole erand. Põllumeeste meeleavaldused on põhjustanud muret Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile ning sellel on potentsiaalselt ulatuslikud tagajärjed nii Prantsusmaale kui ka kogu Euroopale. See pingeline olukord mõjutab ka meid siin Eestis ning pakub põnevaid välismaalastele kohalike perspektiivi. Oleme huvitatud sellest, kuidas see olukord areneb ja milliseid mõjusid see võib omada laiemalt Euroopa ja maailma poliitilisele maastikule.
Põllumeeste meeleavaldused toimuvad lisaks Saksamaale ka Prantsusmaal. Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni erakond on mures, et maapiirkondade rahulolematus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikaga toob kasu presidendi pearivaalile Marine Le Penile.
Rahulolematud Prantsuse põllumehed kasutavad oma Saksa kolleegidega sarnast taktikat, piirates maanteeliiklust ning lausa püstitades kontrollpunkte Toulouse’i linna ümber. Carcassonne’i linnas läksid veinitootjad veelgi kaugemale: linnavalitsuse hoone ees plahvatas pomm ning lööklaine lõhkus selle aknad.
Prantsuse meeleavaldusi eristab teistest sarnastest Euroopa protestidest asjaolu, et need on suunatud ennekõike Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vastu, kuigi pretensioone jagub põllumeestel ka Emmanuel Macroni suhtes.
Nii mõistis Prantsuse suurima põllumeeste liidu esimees Arnaud Rousseau hiljutises intervjuus hukka tema sõnul arusaamatut Euroopa poliitikat ning väitis, et Euroopa Komisjoni soov muuta põllumajandus rohelisemaks kahjustab põllumehi.
Kuigi põllumehed on toetanud enamasti Emmanuel Macroni ja tema erakonda pärast Macroni esimest valimisvõitu 2017. aastal, kardab Prantsuse valitsus, et nüüd asuvad põllumehed toetama Marine Le Peni erakonda Rassemblement National (RN).
“Macroni Euroopa [soovib] Prantsuse põllumajanduse surma,” ütles RN Euroopa Parlamendi valimiste nimekirja esinumber Jordan Bardella. 28-aastane eurosaadik on Le Peni partei tõusev täht, kes soovib, et Prantsuse valitsus kuulutaks välja eriolukorda põllumajanduses, kehtestaks protektsionistlikku põllumajanduspoliitikat ning lahkuks vabakaubanduslepingutest.
“Olen rahul, et härrat Bardellat hakkas nädalavahetusel huvitama põllumajandus. Mida ta on teinud selle jaoks Euroopa Parlamendis?” küsis retooriliselt Macroni erakonda esindav põllumajandusminister Marc Fesneau külastades laupäeval ühte farmi. Macron andis oma ministritele korralduse kohtuda põllumeestega ning kuulata nende kaebusi.
Valitsuse kasvavast murest põllumeeste meeleavalduste pärast on ka teisi märke. Näiteks lükkas valitsus edasi reformi, mille eesmärk on meelitada noored põllumajandusse. Edasilükkamise põhjuseks on soov analüüsida võimalusi täiendada reformi regulatsioonide arvu vähendavate sätetega.
In conclusion, the farmers’ protests in Estonia have attracted the attention of French President Macron. The concerns and grievances of the Estonian farmers have resonated with their counterparts in other countries, highlighting the broader challenges faced by the agricultural sector across Europe. The impact of these protests and the attention they have received serve as a reminder of the importance of addressing the issues faced by farmers and finding sustainable solutions for the agricultural industry. It is crucial for policymakers to listen to the concerns of the farming community and work towards creating a more equitable and supportive environment for farmers.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus