Põllumajandustootjad Soovivad Valitsuselt Kiireid Poliitikamuutusi

Tere tulemast Eestisse! Põllumajandustootjate hääl on kõlanud üle riigi, kui nad nõuavad kiireid poliitikamuutusi valitsuse poolt. Nad soovivad näha muudatusi, mis tooksid neile paremad tingimused ja toetused, et nad saaksid oma tööd jätkata ja arendada. Majandus on oluline osa Eesti kultuurist ja põllumajandus on üks selle alustaladest. Seega on oluline, et valitsus kuulaks nende muret ja tegutseks kiiresti, et tagada põllumajandustootjate jätkusuutlik tulevik.

Majanduskeskkonna ebastabiilsus, rohe-eesmärgid ja sissetulekute langus on pannud toidutootmise ja maaettevõtluse keerulisse olukorda, loetlevad pöördumises valitsuse poole Eesti põllumajandustootjad, kes soovivad kriisist ülesaamiseks kiireid poliitikamuutusi.

Eesti Noortalunikud MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit toovad reedel avaldatud ühispöördumises välja, et Eesti põllumajandustootjad on langenud sügavasse kriisi, 2023. aasta tulemused näitavad sektori ettevõttetulu langust -72 miljoni euroni ja võlgnevusi tarnijatele 60-70 miljoni euro ulatuses, mis on halvim näitaja alates Euroopa Liiduga liitumisest.

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid kutsuvad valitsust üles tegema kiireid ja otsustavaid samme, et:

– parandada sektori likviidsust, kasutades MES-i põllumaakapitalirendi ja kriisilaenude võimalusi;

– ümber hinnata kliimaseadusest tulenevad eesmärgid, tagades nende realistlikkuse ja saavutatavuse;

– rakendada majanduspoliitikat, mis toetab põllumajandussektori stabiilsust ja arengut praeguses kriisiolukorras.

“Väljendame tõsist muret kliimaministeeriumi poolt välja pakutud esialgse ettepaneku üle, mis näeb ette põllumajandussektori poolt emiteeritavate heitmete vähendamist üle 50 protsenti aastaks 2030. Me peame seda eesmärki täiesti ebarealistlikuks, arvestades praegust olukorda ja võimalusi,” märgivad pöördumise esitanud põllumeeste ühendused.

“Põllumajandustootjad puutuvad kliimamuutuste mõjudega kokku igapäevaselt, elavad ise samas keskkonnas kus nad majandavad ja on seega väga hästi kursis ja huvitatud negatiivsete kliimamõjude leevendamisest ja keskkonnahoiust. Toidutootmine on Eesti majanduse ja maaelu selgroog, tagades tuhandetele peredele maapiirkonnas toimetuleku ja meie kõigi toidulaua varustuskindluse. On ülioluline, et sektori väljakutsetele leitakse üheskoos lahendused,” seisab pöördumises. “On hädavajalik kaitsta meie toidutootjaid, tagamaks, et puhas ja kodumaine toit jääks meile kõigile kättesaadavaks ka edaspidi.”

Loe rohkem: Apteegireformi järel koondus hulgimüük valdavalt kahe ettevõtte kätte | Majandus

“Arvestades sektori sügavat kriisi, palume valitsusel eraldada vajalikud vahendid erakorralise toetuse jaoks veel sel aastal valitsuse reservist ning 2024. aastal riigieelarvest,” märgivad ühendused. “See toetus on äärmiselt oluline praegu raskustes olevate põllumajandustootjate aitamiseks. Erakorraline toetus on hädavajalik, arvestades põllumajandustootjate keerulist olukorda.”

“Nii nagu kogu Euroopas, on Eesti põllumajandustootjad väga keerulises olukorras kuna nende sissetulekud on tänases majandusolukorras vähenenud, tootmise omahind ja riskid sisendite ja muude kulude suurenemise tõttu oluliselt kasvanud ning ebastabiilsus tegevuste planeerimisel tulenevalt kriisidest, sõjast ja positsioonist rohepöörde eesmärkide elluviijana märkimisväärselt suurenenud,” märgivad organisatsioonid.

Kokkuvõttes on selge, et Eesti põllumajandustootjad vajavad kiireid poliitikamuutusi valitsuselt, et säilitada ja arendada oma tegevust. Toodangukulude kasv ja turu ebastabiilsus on peamised mured, millega nad silmitsi seisavad. Lahenduste leidmine nõuab tihedat koostööd valitsusega ning kiireid meetmeid, et tagada põllumajandustootjatele stabiilne ja õiglane keskkond. Ainult nii saab tagada Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja tugeva majandusliku panuse riigile.