Poliitikute hinnangul ei pruugi EL-i 50 miljardist Ukrainale piisata | Välismaa

Tere tulemast! Poliitikute väitel võib Euroopa Liidu 50 miljardi suurune toetus Ukrainale osutuda ebapiisavaks, kuna riik seisab silmitsi tohutute majanduslike ja poliitiliste väljakutsetega. See teema on muutunud äärmiselt oluliseks ka Eestis, kus paljud muretsevad selle üle, kuidas Ukraina toetamine võib mõjutada Euroopa Liidu ja Eesti enda julgeolekut. Artikkel pakub põnevat sissevaadet sellele keerulisele teemale ning kaalub erinevaid vaatenurki poliitikute hinnangutele Ukraina toetamise vajalikkusest.

Euroopa Liidu 50 miljardi euro suurune sõjaline abi on Ukrainale vajalik, kuid lõppkokkuvõttes ei pruugi sellest piisata, leiavad riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed.

Euroopa Liidu 50 miljardi euro suurune abi jõuab Ukrainasse nelja aasta jooksul mitme osamaksena.

“Sellest olulise osa moodustab laen, mille ühel hetkel peab see riik tagastama,” märkis riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE).

“Euroopa on püüdnud igalt poolt sahvritest kokku kraapida nii palju, kui on andnud. Me ei täida kahjuks seda lubadust, mis sai antud, et märtsikuuks miljon mürsku anda Ukrainale,” ütles riigikaitsekomisjoni juht Kalev Stoicescu (Eesti 200).

Ukrainale on kasu igasugusest abist, kuid iseküsimus on, kas lõppkokkuvõttes on see piisav.

“Räägime relvasüsteemidest, laskemoonast, kõik on väga kallid iseenesest ja eriti täppismoon. Venemaa püüab võimalikult odavalt hakkama saada ja ilmselt ei maksnud ka väga palju selle eest, mida nad Põhja-Koreast said,” rääkis Stoicescu.

“Kui me nüüd võrdleme, kui palju Euroopa Liit täna panustab sellesse, et Ukraina kaitse püsiks, ja paneme sinna kõrvale, kui palju Venemaa kulutab sellele, et Ukrainat alistada – ja sellest eesmärgist nad pole loobunud –, siis ilmselge on see, et Euroopa tegelikult peaks tegema oluliselt enam,” sõnas Kaljulaid.

Tema sõnul on piisava abi andmiseks Euroopal vaja märkimisväärselt kiirendada kaitsetööstuse arengut. Euroopa riigid pole aga isegi suutnud ühiselt ja kindlalt rõhutada, et Ukraina peaks selle sõja võitma. Varasemad kriisid on aga Kaljulaidi hinnangul näidanud, et Euroopa suudab raha leida, kui tunneb tõsist ohtu.

“See tekitabki paljudes imestust, et kuidas siis nii Covidi kriisi ajal kui ka viimase finantskriisi ajal Euroopa reageeris väga otsustavalt nendele olukordadele, aga sel korral neid otsuseid niivõrd suures mahus ei soovita teha,” ütles Kaljulaid.

Kaljulaidi hinnangul on eurooplased aru saanud, et nii Ukraina toetamise kui ka oma kaitsevõime puhul ei saa enam täielikult USA-le toetuda. Vaatamata sellele loodab Stoicescu, et USA sõjaline abi Ukrainale võetakse lähiajal siiski kongressis vastu.

“USA abi, mis on üle 60 miljardi dollari, mis teeb veel suurema summa kui Euroopa Liit on andnud, nii et kui me paneme need kaks kokku, siis see on ikkagi üsna soliidne summa,” ütles Stoicescu.

Ukraina sõjaline abi on USA kongressis takerdunud juba kuid.

Kokkuvõttes on Eesti poliitikud väljendanud muret selle üle, kas Euroopa Liidu 50 miljardit dollarit Ukrainale piisab, et toetada riiki selle majandusraskustes. Samuti on rõhutatud vajadust tagada, et abiraha jõuaks õigetesse kanalitesse ning aitaks tõepoolest Ukraina majandust elavdada. Samal ajal on tõstatatud ka küsimus, kuidas see abi võiks mõjutada ELi liikmesriike, sealhulgas Eestit. Lõppkokkuvõttes on oluline leida tasakaal toetuse andmise ja ELi enda majanduslike huvide vahel ning jälgida tähelepanelikult, kuidas antav abi mõjutab nii Ukraina kui ka ELi majandust.