Põhja-Rootsi tööstuse areng võib ajada Soomes üles elektrihinna | Välismaa

Tervist ja tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on Põhja-Rootsi tööstuse areng hakanud mõjutama ka meie naabrit Soomet, tõstes sealset elektrihinda. See omakorda võib mõjutada ka meie enda majandust ja energiasektorit. Põhja-Ruotsi tööstuse jõuline just sel juhul elektrihinna tõus on teema, mida tasub tähelepanelikult jälgida, kuna see võib mõjutada mitmeid valdkondi meie ümber. Oleme silmitsi oluliste otsuste ja väljakutsetega ning peame olema valmis nende muutustega toime tulema.

Kaevandusfirma LKAB ja veel kolm firmat plaanivad teha Põhja-Rootsi piirkonda tööstusinvesteeringuid ning majandusteadlase David Sundeni raporti kohaselt tõuseks nende plaanide elluviimisel elektri hind Soomes.

Soomes sõltub elektri hind tihti Põhja-Rootsi ehk SE-1 piirkonna hinnast. Põhja-Rootsi ja Soome vahel on enam kui tuhande megavatine ülekandevõimsus. Järgmisel aastal valmib veel Põhja-Rootsi ja Soome vahel ehitatav Aurora elektriliin.

Põhja-Rootsis toodetakse odavat hüdroenergiat, seetõttu saab ka Soome tihti odavat elektrit, eriti siis, kui tuuleenergiat on vähe.

Rootsis on neli hinnapiirkonda, SE-1 piirkonnas on elekter tihti odav. Soomes on aga üks hinnapiirkond, seetõttu mõjutab SE-1 hind ka Soomes olevat elektri hinda. 

Odava elektri tõttu vaatavad Põhja-Rootsi suunas ka tööstusfirmad. Näiteks kaevandusfirma LKAB plaanib sinna rajada suure terasetehase, mis hakkaks tootma rohelist terast. Roheline viitab, et terase tootmisel ei kasutata traditsioonilisel viisil fossiilkütuseid. Põhja-Rootsi suunas vaatab veel kolm tööstusfirmat, vahendas Helsingin Sanomat. 

Sundeni raport vaatab, kuidas need võimalikud investeeringud mõjutaksid Põhjamaade elektriturgu. Raport leiab, et see tooks kaasa Soome elektrihinna kahekordistumise. 

Juba praeguste investeerimise plaanide juures suureneks 2026. aastaks SE-1 piirkonnas tarbimine ligi 20 teravatt-tunni võrra. See moodustab ligi veerandi Soome elektritarbimisest. See tooks Soomes kaasa ligi 50-protsendilise elektrihinna tõusu. 2026. aasta oleks aga alles algus, 2030. aastaks tõuseks Põhja-Rootsis tarbimine 40 teravatt-tunni võrra. 

Hinna prognoosimisel võttis Sunden aluseks 2018. aasta, sest energiakriisi tõttu tõusis viimaste aastate jooksul elektri hind järsult. Selline hinnatõus on aga pigem erandlik. Sunden eeldab, et 2030. aastaks lisandub piirkonda ka 70 teravatt-tunni jagu taastuvenergiat. Isegi kui tootmine nii palju kasvaks, võib tööstusinvesteeringute elluviimisel Soome elektri hind 2018. aasta tasemega võrreldes kahekordistuda. Põhja-Rootsis ja Norras tõuseks hind neljakordseks. 

Sunden teeb seetõttu järelduse, et tööstusinvesteeringud tooksid kaasa nii järsu elektrihinna tõusu, et Põhja-Rootsis poleks rohelise terase tootmine enam konkurentsivõimeline. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Põhja-Rootsi tööstuse areng võib tõepoolest mõjutada elektrihinda Soomes. Kui Rootsis toimuvad suured tööstuslikud arengud ja nõudlus elektri järele suureneb, võib see kaasa tuua elektrihinna tõusu. See omakorda võib mõjutada Soome tarbijate elektriarveid ja ettevõtete kulutusi. Seetõttu on oluline, et naaberriikidel oleks tihedam koostöö elektrituru reguleerimisel ja hindade stabiilsuse tagamisel. Läbipaistvus ja koostöö võiksid aidata ennetada võimalikke negatiivseid mõjusid, mis võivad tekkida Põhja-Rootsi tööstuse arengu tõttu.