Põhikoolid testivad inglise keele e-eksami läbiviimist | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus põhikoolid on võtnud eesmärgiks testida inglise keele e-eksami läbiviimist. See uuenduslik lähenemine pakub õpilastele võimalust oma keeleoskust tõestada uuenduslikul ja kaasaegsel viisil. Inglise keele oskus on üha olulisem oskus tänapäeva globaliseeruvas maailmas ning see samm aitab õpilastel paremini valmistuda tulevikuks. Astu sisse Eesti haridussüsteemi ja avasta uusi võimalusi inglise keele õppimiseks ja hindamiseks!

Põhikooli lõpueksamid muutuvad järgmisest aastast digitaalseks ning sel nädalal testitakse inglise keele e-eksami läbiviimist. E-eksam peaks muutma tööde kontrollimise ladusamaks, kuid õpilaste hinnangul on teatud ülesannete täitmine ebamugavam.

Põhikooli e-eksamite suunas on tööd tehtud alates 2017. aastast. Sel nädalal viib haridus- ja noorteamet (Harno) üheksandates klassides läbi seni suurimat katsetust, mis annab aimu, kuidas digieksam inglise keele näitel tuleval aastal välja näeb. Peamise muudatusena tuleb õpilasel suulise osa vastamiseks suhelda õpetaja asemel arvutiga.

“Õpilase jaoks ei ole arvutiga suhtlemine väga omane. Ja eks paraku neil on see, et arvutist ju seda tagasisidet ei tule kuidagi. Ja enamik õpilasi peale eksamit ütlesid, et võiks ikka suhelda õpetajaga, on palju lihtsam,” kommenteeris Tallinna südalinna kooli õppealajuhataja Monika Ellakvere.

“Natuke raskem, jah. Ma arvan, et kui sa suhtled inimesega, siis on natuke parem, sa mõtled natuke kiiremini. /…/ Oli ka ebamugav, sest mul olid väga pahad kõrvaklapid. Ja ma ei tea, kas mikrofon töötas või ei töötanud ja see on probleem,” rääkis Ehte humanitaargümnaasiumi üheksanda klassi õpilane Alexander.

Osaoskusi, mida võõrkeele digieksam kontrollib, on endiselt neli ehk kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine. Sarnaselt kirjalikule versioonile tuleb ka uues versioonis suulist osa läbi viia ühekaupa. Ühtlasi jäävad kirjutamise ja rääkimise ülesanded endiselt õpetaja hinnata.

“Suulise läbiviimisel õpilase juures peaks veel olema koolitöötaja, see ei pea olema aineõpetaja. Sellepärast, et seal ei ole mingit sisulist abi õpilasele vaja. Pigem on läbiviija ruumis sellepärast, et kui on tehniliselt vaja midagi küsida, midagi ei tööta, siis on õpilasel võimalikult kiire abi. Aga see ei pea üldse olema aineõpetaja. Tema võib suulisel osal olla kuskil mujal, juba hinnata kirjalikku osa või midagi muud ja siis kui õpilased on oma suulised ära sooritanud, siis olla hindaja,” selgitas Harno inglise keele peaspetsialist Liisbet Eero.

Õpetajate sõnul ei ole praegune korraldus täielikult e-eksam ning selle eesmärk on seega küsitav.

“Küsimus praegu ongi selles, et seda tehakse küll seadme abil, arvuti abil, aga kui õpetaja seda parandab – neid e-parandatavaid ülesandeid on küll päris vähe –, siis küsimus on selles, mida ta tegelikult näitab. Kas seda, kuidas õpilane tuleb seadmega toime või seda, kui hästi ta oskab keelt,” rääkis Ellakvere.

“Eksami eesmärk on muuta õpilaste võimete mõõtmine võimalikult objektiivseks ja ka pikas plaanis õpetajate aega säästa,” sõnas Eero.

Inglise keele digieksami kirjalikku osa testis kokku üle 5000 õpilase. Lähima kahe nädala jooksul toimuvad üheksandates klassides samalaadsed katseeksamid ka eesti keeles ja matemaatikas.

Kokkuvõttes võib öelda, et põhikoolide otsus testida inglise keele e-eksami läbiviimist on suurepärane samm digitaaltehnoloogia kasutamisel hariduses. See mitte ainult ei võimalda õpilastel paremini valmistuda tulevikuks, vaid ka annab õpetajatele rohkem vahendeid õppeprotsessi täiustamiseks. E-eksami kasutuselevõtt aitab kaasa ka haridussüsteemi digitaliseerimisele ja muudab testimise protsessi tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kindlasti tuleb edaspidi jälgida, kuidas e-eksam mõjutab õpilaste tulemusi ja õppekvaliteeti, kuid see on kindlasti õige suund, et rikastada õppeprotsessi ja valmistada õpilasi paremini ette tulevikku.