Põhikooli lõpueksamid muutuvad digitaalseks | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kui olete huvitatud haridusest ja tehnoloogiast, siis on mul teile suurepärane uudis. Põhikooli lõpueksamid on muutumas digitaalseks Eestis. See tähendab, et õpilased teevad oma eksameid arvutis, mis pakub neile uudseid võimalusi ning muudab testimise protsessi efektiivsemaks. See radikaalne muutus on tõeline märk sellest, kuidas Eesti püüab pidevalt edendada haridussüsteemi ja rakendada uusi tehnoloogiaid õppimiseks. Astuge sisse ja avastage, kuidas Eesti digitaalsed eksamid muudavad haridust meie riigis.

Kevadel toimuvad põhikooli e-lõpueksamite katsetused eesti keeles, eesti keeles teise keelena ja inglise keeles, sest neis ainetes teevad õpilased järgmisel aastal eksamid arvutis. Õpetajate hinnangul on e-eksamid süsteemile väljakutseks, kuid arvuti tulekuga kooli ollakse harjunud.

Märtsis ja aprillis toimuvad katseeksamid annavad koolile võimaluse veenduda, et koolil on valmisolek 2025. aasta e-eksamiteks või kui ei, siis mis on kooli kitsaskohad, et nendega tegelda. Matemaatika põhikooli lõpueksam toimub 2025. aastal veel paberil.

Haridus- ja noorteameti (Harno) inglise keele peaspetsialist Liisbet Eero ütles e-eksamite plaani kommenteerides, et näiteks inglise keele e-eksam testib täpselt samu asju, mida praegugi – kuulamist, lugemist, kirjutamist ja rääkimist -, aga see toimub digitaalselt.

“Kirjutamist ja rääkimist hinnatakse hiljem subjektiivselt ehk inimese poolt, aga kuulamis- ja lugemisülesanded on automaatselt hinnatavad,” rääkis Eero. Ta märkis, et muudatustega tutvumine võib nõuda haridustöötajatelt süvenemist, kuid samas jääb n-ö käsitsi tehtavat hindamistööd õpetajal vähemaks.

“Monotoonne ja tüütu hindamine toimub EIS-i programmis automaatselt,” rääkis Eero. 

Kuna sel aastal on tegemist veel katsega, siis kasutatakse subjektiivsel hindamisel kahekordset hindamist – see tähendab, et peale koolipoolse hindamise viib mõnede testide ja ülesannete hindamise läbi ka Harno määratud spetsialist. Kas kahekordse hindamisega jätkatakse ka järgmisel aastal, pole veel teada, aga kooli kohustuseks jääb eksamite hindamine kindlasti, selgitas Eero.

Eesti keel teise keelena eksami kirjalik osa viiakse läbi EIS-is, suuline osa salvestatakse EIS-i, kuid eksamiosa materjalid on paberil, õpilasi intervjueerib õpetaja ja õpilased vestlevad paaris omavahel. Võrreldes varasemaga on muutuseks, et vastus salvestatakse otse EIS-i. Vastust hindab õpetaja, aga hindamine toimub EIS-is, mitte samas klassiruumis ja kohapeal. See tähendab, et hindajad saavad hinnatavad tööd juhusliku kogumina ehk hindajad ei hinda oma kooli õpilasi.

Harno: eesti keele e-eksam objektiivsem

Võrreldes praeguse 9. klasside eesti keele pabereksamiga mõõdetakse uue digieksamiga nii loetud tekstidest arusaamist kui ka kuuldud tekstide mõistmist. Uus eesti keele e-eksami hindamismudel on Harno hinnangul täpsem ja objektiivsem. Õpilasel on kirjandi kirjutamisel lubatud kasutada ka Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi.

Eesti keele eksami kuulamis- ja lugemisosa ning keeleteadmiste osa ülesanded on arvutihinnatavad. Kirjutamis- ja rääkimisosa hindamisel rakendatakse sel aastal kahekordset inimhindamist. Kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisosa sooritatakse arvutis. Suuline osa salvestatakse EIS-i ja selle vastuseid hindavad õpetajad, kelle iga kool Harnole esitab, ja Harno määratud hindajad.

Õppejuht: arvuti lisab elektroonilise tõrke ohu

“E-eksamid pole väljakutse õpetajatele, vaid kogu süsteemile. Kui on pabereksam, siis on ruum, paber ja pastakas, aga arvuti lisab sinna olukorda elektroonilise tõrke ohu,” rääkis e-eksameid kommenteerinud Tallinna 21. Kooli õppejuht Raido Kahm. “Kui mõnel õpilasel on tehnilise tõrke tõttu lõpptulemus kehvem, siis võib küsida, kas asi oli seda väärt. Samas midagi ülimalt dramaatilist ka e-eksamites ei ole,” lisas Kahm.

Kahmi sõnul eesti keele ja inglise keele õpetajatele õpetamises lisakoormust e-eksamitega ei teki, sest õpilaste tehnilised oskused on piisavad. Ta lisas, et elektroonilistes eksamites pole nende kooli kontekstis midagi uut: õpetajad hindavad ka 7. klassi tasemetöid eesti ja vene keeles EIS-is ja õpilased on Cambridge’i ülikooli keeletesti teinud elektrooniliselt juba samuti mitu aastat.

Põhikooli lõpetamiseks tuleb 9. klassi õpilastel sooritada eksam eesti keeles, matemaatikas ja ühes õppeaines omal valikul. 

In conclusion, the transition of Põhikooli lõpueksamid to digital format marks a significant step forward for Estonia’s education system. By embracing digital technology, the exams are expected to become more efficient, accessible, and inclusive. This move also reflects Estonia’s commitment to preparing students for the digital age and ensuring they have the necessary skills for the future workforce. While there may be challenges in the transition, the benefits of digital exams are clear and have the potential to positively impact the education experience for students and educators alike.