Plastisööja bakter toodab ämblikusiidi | Tehnika

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime põneval teemal – plastisööja bakter toodab ämblikusiidi. See tehnoloogiline läbimurre võib olla võti plastireostuse vähendamisele meie maailmas. See inspireeriv avastus annab lootust tulevastele keskkonnasõbralikele lahendustele. Uudne tehnoloogia võib muuta meie suhtumist plastijäätmetesse ja aidata meil paremini mõista looduse imelist jõudu. Oleme väga põnevil selle avastuse üle ja loodame, et ka sina oled valmis sukelduma sellesse põnevasse teemasse koos meiega!

Loomi ei ole tänapäeval kuuldavasti enam väga viisakas jagada kasulikeks ja kahjulikeks, aga bakterite puhul ei pahanda sellise jaotamise üle vist veel keegi.

See on tore, sest nii on hea teatada Ameerika teadlaste saavutusest, kes on geenmuundamise teel loonud lausa mitmekordselt kasuliku bakteri.

Helen Zha ja Mattheos Koffas New Yorgi osariigis Troy linnas asuvst Rensselaeri Polütehnikainstituudist annavad koos kolleegidega ajakirjas Microbial Cell Factories teada, et nende bakter lagundab plasti ja toodab sellest biolagunevat ämblikusiidi.

Nende endi sõnul ei ole mitte keegi kunagi varem pannud ühtegi bakterit valmistama polüetüleenist mõnd kõrge väärtusega valgulist toodet.

Oma bakterite toodet nimetavad nad bioloogiliselt inspireeritud ämblikusiidiks, sest see materjal sarnaneb loodusliku ämblikusiidiga, millest ämblikud võrke koovad.

Teadlased loodavad materjali edaspidi kasu toovat nii tekstiilide ja kosmeetika tootmisel kui ka meditsiinis.

Ämblikusiid on pinge all peaaegu sama tugev kui teras, kuid kergem, sest ta tihedus on terase omast kuus korda väiksem. Bioplastina on ta ka veniv, mittemürgine ja biolagunev.

Polüetüleen aga, millest bakter ämblikusiidi teeb ja mida leidub laialdaselt näiteks kilekottides, veepudelites ja toidupakendites, olles ka plastsaaste kõige levinum komponent maailmas, laguneb looduses enam kui tuhat aastat.

Bakter nimega Pseudomonas aeruginosa on ka varasemast tuntud kui polüetüleeni sööja, aga Zha ja Koffas lisasid ta genoomi geeni, mis kodeerib ämblikusiidivalku.

Selleks, et bakter plasti töödelda suudaks, tuleb plasti siiski eelnevalt rõhu all kuumutada, et polümeerimolekulid juppideks laguneksid. Saadud pehmest materjalist saab bakter juba jagu ja muundab selle kolme päevaga ämblikusiidiks.

Siidist saavad inimesed siis edasi teha niiti või anda talle muid kasulikke vorme. Siiski, enne ämblikusiidibakterite tööstuslikku kasutuselevõttu tuleb teadlastel nende tootlikkust tõsta.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

In conclusion, the discovery of the plastic-eating bacterium that produces spider silk in Estonia is a major scientific breakthrough. This innovative technology has the potential to revolutionize the way we deal with plastic waste, offering a sustainable and eco-friendly solution to the global plastic pollution problem. The fact that this bacterium also produces spider silk, a material known for its strength and versatility, adds even more potential for its practical applications. As we continue to explore and develop this technology, it is important to consider the environmental and economic benefits it can bring to Estonia and the world.