“Estonia is on the cusp of a new era of economic growth, driven by a bold plan to boost industries and strengthen the national economy. A proposed coalition is gearing up to bring together key stakeholders and shape a strategic plan for the country’s economic future. With a focus on attracting foreign investment, fostering innovation, and diversifying the economy, this ambitious plan is set to unlock Estonia’s full potential. By bringing together government, industry, and academia, the coalition is poised to drive meaningful change and propel Estonia towards a brighter, more prosperous future.”
Esmaspäeval koalitsioonikõnelusi alustanud Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200 loodavad Eesti majanduse konkurentsivõimet tugevdada tööstuste rajamisega.
Reformierakonna järgmise peaministri kandidaat Kristen Michal loetles koalitsioonikõneluste järgsel pressikonverentsil kõneluste neli põhiteemat: kaitsevaldkond, rahanduse korda tegemine ja paremale kursile seadmine, majanduse konkurentsivõime tugevdamine ning inimeste toimetulek.
Esmaspäeval olid kõne all majandusteemad. Michal selgitas, et toimiv majandus tähendab seda, et Eesti saab enda rahaasjad kiiremini korda, saab panustada kaitsesse ning inimeste toimetulek paraneb.
Plaanitav valitsus kavatseb majandust tugevdada tööstuspoliitikaga. “Otsime võimalusi, et panustada uute tööstuste rajamiseks, milleks kasutame Euroopa Liidu vahendeid, CO2 raha,” märkis Michal.
Michali sõnul on näiteks kaitsevaldkonnas valitsuse soov tulevikus võimalikult palju tellida Eestist. Ta selgitas, et kuna Eesti on võtnud eesmärgiks panustada Ukraina toetamiseks järgnevatel aastatel 0,25 protsenti enda sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning see tähendab, et Eesti kaitsetööstustel võiks tekkida võimalus sellele rahale konkureerida.
Eesti 200 esimese Margus Tsahkna tõstis samuti esile tööstuspoliitika. Tema sõnul ootavad Eesti ettevõtjad otsuseid, mida on kavas teha ressurssidega nagu maavarad ja mets ning siin peab valitsus selge plaani looma.
Michal märkis, et sotsiaaldemokraatide eestvedamisel kavatseb valitsus töökohtade loomisel eelistada n-ö väljaspool kuldset ringi olevaid piirkondi.
Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets selgitas, et kui riik pakub toetusi suurinvesteeringuteks, siis tuleks tagada, et investeeringud ei tule peamiselt Tallinna ja Harjumaale, vaid jaotuksid üle Eesti. See aitab tema sõnul tõsta palku mujal Eestis.
“Loogika peaks olema selles, et inimene suudab oma palgaga igal pool Eestis hakkama saada,” lisas ta. Läänemetsa sõnul on tähtis ka, et inimestele oleks nii maapiirkondades kui ka linnades kodu soetamine kättesaadav.
Koalitsioonikõnelejad kavatsevad kiirendada ka planeeringute läbiviimist ning selle käigus on plaanis reformida ka keskkonnahindamise süsteemi. Michali sõnul on soov planeeringuteks kuluvat aega kaks korda lühendada.
Lisaks on kavas muuta riigihangete seadust majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks nii, et erinevaid tellimusi lokaliseerida ja eelistada innovatsiooni.
“Vaatame üle riigi enda hangete poliitika, et oleks innovaatilised ja targad hanked ja ka oleks võimalik hankeid läbi viia nii, et meie enda maksumaksja raha, mida panustatakse riigikaitsesse, jääks võimalikult palju meie enda majandusse,” sõnas Tsahkna.
Samuti on eesmärgiks võetud bürokraatia vähendamine. “Hakkame halduskoormust järjekindlalt lõikuma. See on digitaalses Eestis saanud nuhtluseks. Reformime riigikantseleid, et riigikantselei saaks funktsioone juurde ja suudaks toetada erinevaid ministeeriume suurte reformide läbiviimiseks,” rääkis Michal.
Läänemets tõi välja, et loodav koalitsioon liigub edasi taastuvenergia võimsuste arendamisega. Ta selgitas, et kuhu tulevad tuulepargid, sinna peavad tekkima ka töökohad. Samuti kavatsevad poliitikud tagada Eestis turu biogaasile, mis aitaks vähendada CO2 jalajälge ja mis peaks Läänemetsa hinnangul põllumeeste elu kergemaks tegema. Lisaks tekitab see tema sõnul põllumajanduses töökohti.
Tsahkna tõdes, et inimesed ja ettevõtjad ootavad töörahu, mis tähendab, et neil oleks selge arusaamine, mida valitsus teeb ja mida ei tee.
Tsahkna sõnul tuleb ettevõtjatele ja võimalikele investoritele anda kindlustunne, et nad oma järgmised sammud saaksid ära teha. “Mulle meeldis praktiline arutelu, kuidas me kiirendame planeeringuid, toetame suurinvesteeringute Eestisse toomist. Suur probleem olnud kvaliteetse tööjõu kättesaadavus – sõnastasime eesmärgid talendipoliitikas, keda on Eestisse vaja tuua,” rääkis ta.
Tsahkna lisas, et kavas on vaadata üle see, et ettevõtjatel ja investoritel oleks kapitalile kättesaadavus. “Vaatame üle erinevad meetmed, olgu need EISA all, erinevad fondid, mis riigil on olemas.”
“As Estonia embarks on a new era of growth, the planned coalition is poised to boost the economy by establishing new industries. With a focus on innovation and diversification, the coalition aims to create a strong foundation for long-term prosperity. By attracting foreign investment, fostering entrepreneurship, and supporting startups, Estonia is set to become a hub for cutting-edge industries. The future is bright, and the planned coalition is committed to shaping a brighter tomorrow for Estonia, one industry at a time.”
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus