Pille Pürg: teise ilma saatmise ähvardus lööb ikka rivist välja küll | Inimesed

“In the heart of Estonia’s picturesque countryside, a silent threat looms over the residents of Pille Pürg. The ominous specter of forced relocation hangs like a shadow, threatening to upend the serene lives of the people who call this quiet village home. As the winds whisper secrets through the rolling hills and sparse forests, the residents of Pille Pürg are united in their determination to preserve their way of life. But will their resilience be enough to shield them from the darkness that threatens to engulf their community?”

Näitleja Pille Pürg rääkis “Vikerhommikus”, et talle on tehtud parodeerimise pärast tapmisähvardus, aga samas on talle toodud lavale lilli ja öeldud, et ma olen tänu teie etendusele elus. Pürg rääkis ka, et tema näitlejaks saamisel on suur osa Ita Everil, kelle ta kutsus keskkoolitüdrukuna oma koju, öeldes, et ma tahan näidata, mida ma oskan.

“Kui ma olen vaba, siis magan väga kaua, olgu see suvehommik vihmane või päikeseline ja siis ma tahan minna paljajalu oma koduõue ja lihtsalt nautida looduse ilu. Ma nii ootasin seda juunikuud, millal ometi saaks puhata, et ei peaks töö mõttes pikki reise ühest Eesti otsast teise tegema. Aga kui kaks nädalat oli sellist elu olnud, mõtlesin, et midagi on väga valesti ja tõesti tundus, et elust on kohe midagi puudu,” ütles näitleja Pille Pürg, kes tuuritab koos Toomas Lungega mööda Eestit oma autobiograafilise etendusega “Kõbus ja lõbus”.

Pürgi sõnul on inimeste tagasiside etenduse kohta olnud valdavalt positiivne. “Aga see tükk ei ole ainult naljategemine ja parodeerimine, vaid siin on ka minu elulugu, mis kohati ei ole väga naljakas, vaid pigem traagiline.”

Toomas Lunge arvates on selle etenduse žanriks tragöödia sugemetega draama. “Tragöödia osad on need, kus Pille käib laval Kõlvartina,” muheles Lunge.

“Aga näiteks on tuldud ka ütlema, et miks te seda või teist inimest või erakonda parodeerite. On olnud ka päris drastilisi asju, kus suisa on lubatud mind siit ilmast ära saata,” meenutas Pürg hirmsat telefonikõnet. “Alguses mõtlesin, et kas see oli nüüd väga rumal nali. Õnneks vastavad ametkonnad tulid väga kenasti vastu ja inimene paigutati juba samal õhtul sinna, kus on tema koht.”

Teatri juht Aarne Valmis pakkus Pürgile isegi välja, et äkki on teda etendustel vaja turvata. “Aga ma mõtlesin, et tohoo hullu, kas nüüd Eestis on asi nii hulluks läinud, et Pürgile peab turvaja kaasa saatma. Aga eks ta lööb ikka rivist välja. Inimesele ei meeldinud minu Kaja Kallase paroodia, mis on osutunud selle tüki üheks kõige populaarsemaks paroodiaks. Temale olevat kuskilt kõrgemalt poolt öeldud, et ta peab Kaja Kallase kaitseks välja astuma.”

Pürgi sõnul on vaatamisrekordiks kuus korda. “Üks inimene on “Kõbusat ja lõbusat” käinud vaatamas kuus korda.”

Lunge arvates on küll tunda publiku reaktsiooni vahet, äärmiselt suur on see vahe maakohtade ja suuremate linnade vahel. “Kaugemates kohates on inimesed juba ette nii tänulikud, et keegi tuli ja vastuvõtt on juba ette soe, aga suuremates linnades, näiteks Tallinnas on esimesed pool tundi sellised, et no vaatame, mis toimuma hakkab.”

“Tallinn vajab pikemat soojendust, aga kui nad siis tulevad sinuga kaasa, siis lõpus on alati publik püsti,” lisas Pürg.

Parodeeritavate valik sõltub sellest, kes on hetkel pildis ja keda Pürg saab enda jaoks kohandada. “Mõttetu on parodeerida inimest, kes pole enam pildis või seda, kellel pole isikupära.”

Lunge sõnul on paroodia ainult üks osa sellest etendusest, väärtuslikum ja emotsionaalsemalt inimesi liigutav osa on aga see, kui Pille räägib oma elust. “Ta on põhimõtteliselt alasti inimeste ees. Mina kehastan etenduses Pille kadunud isa, kes aeg ajalt lavale ilmub ja akordioni mängib.”

Lavastaja Eero Spriidiga arutati, kas etenduses rääkida rasketest teemadest nagu suitsiid ja haigused ning lavastaja oli väga seda meelt, et kindlasti tuleks need lood sisse panna. “Kord tuli lavale üks lille ja kingitusega inimene ja ütles mulle, et tänu teile olen ma elus,” meenutas Pürg korda, mis teda hingepõhjani liigutas.

Näitlejana on Pürg käitunud Eino Baskini õpetuste järgi, kellega tal on olnud õnn koostööd teha. “Ivo Linna käis etendust vaatamas ja ütles, et sa ei kisu nalja välja ega kisu ka pisarat välja, vaid kõik tuleb loomulikult. See oli minu arvates kõige täpsem kommentaar,” ütles Pürg.

Keskkooli lõpuklassis oli ta nii nahaalne tüdruk, et kutsus Ita Everi endale koju ja ütles, et ma tahan teile näidata, mida ma oskan. “Ta tuligi. Aga mu suurteks mõjutajateks estraadi koha pealt on lisaks Ita Everile ja Eino Baskinile ka Ines Aru ja Tõnu Aav.”

Pürgi sõnul on kõige raskem mängida iseennast, sest sa püüad hakata mängitsema. “Alguses nägime lavastajaga päris palju vaeva, sest ma kippusin mängima Pille Pürgi, aga ma pean olema Pille Pürg.”

“In this era of unprecedented global challenges, Estonia’s Pille Pürg’s cautionary tale about the threat of human trafficking serves as a stark reminder of the gravity of the situation. As people from all over the world find themselves displaced by conflict, economic instability, and political upheaval, the risk of falling prey to human traffickers remains ever-present. It is essential that we join forces to combat this scourge, protect the innocent, and promote a culture of empathy, kindness, and mutual understanding. Only by working together can we ensure that Pille Pürg’s warning does not become a reality.”