Perearstikriisi leevendamiseks on ühe variandina kaalumisel kaugvastuvõtt | Eesti

Tervisekriis maailmas on muutnud tervishoiuteenuste osutamise viise ning üheks uueks alternatiiviks on kaugvastuvõtt. Eestis on kaalumisel kaugvastuvõtu kasutuselevõtt perearstikriisi leevendamiseks. See võimaldaks patsientidel saada vajalikku arstiabi mugavalt ja turvaliselt kodust lahkumata. Kaugvastuvõtt aitaks ka vähendada perearstide koormust ning tagaks kiirema ja efektiivsema ligipääsu arstiabile. See uuenduslik lähenemine tervishoiule võib saada oluliseks vahendiks tuleviku tervishoiuteenuste osutamisel Eestis.

Kuna perearstikriis lähiajal kiiresti süveneb, siis nüüd on asutud välja mõtlema lahendusi, et inimesed päris ilma ravita ei jääks. Ühe võimalusena on laual variant, et ilma peretohtrita jäänud patsiente hakatakse ravima ennekõike kaugvastuvõttude teel, ainult kriitilist abi peaks saama lähimast tervisekeskusest.

Eestis peaks igal inimesel olema oma perearst. Ametnike sõnul on süsteem hea, aga senise süsteemi jätkumine pole enam realistlik, sest perearstid hakkavad riburada pensionile jääma, samas noored tohtrid ei soovi nimistut võtta.

Nüüd on hakatud otsima lahendusi, et inimesed päris ilma ravita ei jääks. Ühe võimalusena on laual variant, et ajutiselt antakse nimistu kaugemal tegutseva ettevõtte hallata.

“See, et (nimistu) antakse teises piirkonnas tegutsevale juriidilisele isikule, on see, mida me hästi palju kardame, sellepärast et see võib kaasa tuua olukorra, kus inimene ei saagi ei õe vastuvõttu, ei arsti vastuvõttu, ta saab digitaalse vastuvõtu, kohapeal on vaid assistent,” lausus perearstide seltsi juht Elle-Mall Sadrak.

Sadraku sõnul on seda kasutatud Ukraina sõjapõgenike puhul, kus riik maksis erakliinikutele valmisolekutasu ja lisaraha iga vastuvõtu eest. Perearsti sõnul võivad sellist lahendust kasutades ees oodata viie või kümne aasta pärast suured probleemid.

“Seal tekivad probleemid. Erakliinikud, kes on kõik endale kõhu alla kahmanud, siis tekib olukord, kus ühel hetkel on nende käes enamus ja nemad hakkavad dikteerima hinda. Soome näitel on näha, et Soome riik ei jõua enam esmatasandi tervishoiu eest maksta,” ütles Sadrak.

Tervisekassa sõnul on vaja leida lahendusi, mis aitaks perearstisüsteemi kriisist välja. Ka on paratamatu, et esmatasandil tuleb töö ringi jaotada.

“Kui me teame, et meil on tervisekeskuses kuus nimistut, kuuest perearstist neli tahab minna pensionile, kaks tahavad edasi töötada, kas on kuskilt distantsilt telefonivastuvõtud, kaugnõustamised saaks ära teha keegi teine,” lausus tervisekassa perearstiabi teenusejuht Laura Johanna Tuisk.

Tuisu sõnul näitab rahvusvaheline praktika, et  kriitilist abivajavaid patsiente on umbes 15 protsenti. 

Sotsiaalministeerium ütleb, et tegu on ajutise lahendusega, mis kindlasti ei ole esimene valik. Ministeerium näeb pigem lahendusena olukorda, kus arst ei vastuta enam nimistu eest isikuliselt.

“Kuna töötajate ootus tööelule on väga muutunud, siis inimesed ei taha enam võtta endale perearstinimistut ja siis surmani töötada sellega päevast päeva, hommikust õhtuni. Tahetakse paindlikku tööelu. Võib eeldada, et kui selleks vastutajaks on asutus, mitte konkreetne arst, siis on suurem huvi inimesi perearsti või õena aidata,” lausus sotsiaalministeeriumi nõunik Kaily Susi.

Iga teine Eesti perearst on kas juba pensionil või kohe pensioniikka jõudmas.

Kokkuvõttes võib öelda, et kaugvastuvõtu sisseseadmine võib olla tõhus viis leevendamaks perearstikriisi Eestis. See võimaldaks inimestel saada vajalikku meditsiinilist abi mugavalt ja turvaliselt kodust lahkumata. Lisaks aitaks see vähendada perearstide ülekoormust ning parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust kogu riigis, eriti neis piirkondades, kus on vähem arstide ja meditsiiniasutuste võrreldes suuremate linnadega. Kaugvastuvõtu rakendamine võib olla oluline samm Eesti tervishoiusüsteemi efektiivsuse parandamise suunas.