Peeter P. Mõtsküla: piraatluse vastu pole mõtet võidelda netipiirangutega | Arvamus

Tere tulemast Eestisse! Peeter P. Mõtsküla, tuntud IT ekspert ja aktivist, on võtnud enda kanda võitluse piraatluse vastu. Tema seisukoht on selge – netipiirangutega võitlemine ei ole lahendus. Tema arvamusartikkel käsitleb tänapäeva probleeme seoses internetipiraatlusega ja annab põhjalikku ülevaadet sellest, miks tuleks leida teistsuguseid lahendusi, mis toetavad autoriõigusi, kuid samas ei piira tarbijate vabadusi. Mõtsküla arvamus on kindlasti mõtlemapanev ning pakub uusi vaatenurki olulistele teemadele.

Justiitsministeeriumi plaani kohaselt saaks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet õiguse anda internetiteenuse pakkujale korraldusi blokeerida Eestis ligipääs autoriõigusi rikkuvatele veebilehtedele. Peeter P. Mõtsküla hinnangul saaks huvitava sisu keelust hoolimata ikkagi kätte.

Justiitsministeerium teatas, et asub lahendama autoriõiguse seaduse kitsaskohti. Ühe olulise muudatusena soovib ministeerium kehtestada “kaasaegsed blokeerimismeetmed veebipiraatluse tõkestamiseks”, mis seisnevad selles, et tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) saaks pädevuse teha internetiteenuste pakkujatele ettekirjutusi juurdepääsu blokeerimiseks autoriõiguseid ja nendega kaasnevaid õiguseid rikkuvatele veebilehtedele.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses viidatakse EUIPO tellitud uuringule “Online Copyright Infringement in EU 2023”, mille kohaselt “külastatakse piraatlusele suunatud veebiplatvorme Eesti territooriumil ühe internetikasutaja kohta rohkem, kui mujal Euroopas,” mistõttu “jäävad tasust ilma õiguste omajad ehk autorid, esitajad ja tootjad.

Väljatöötamiskavatsuse autorid usuvad, et “efektiivset autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste kaitset üldsusele kättesaadavaks tegemise kontekstis pakub DNS- ehk domain name system blokeerimine ning IP-põhine blokeerimine.” Seejuures polevat oluline, kus asub teenusepakkuja server, sest “siseriiklikud internetiteenuse pakkujad piiravad Eesti territooriumil kasutajate ligipääsu võrgukeskkonnale, kus õigusrikkumine toime on pandud.”

Kahjuks tundub, et ministeeriumi ametnikud pole vaevunud EUIPO uuringut lõpuni lugema. Toon ära uuringu kokkuvõttes esitatud lõppjäreldused:

1. Valitud ökonomeetrilised mudelid suudavad seletada kuni 60 protsenti muusikaga ja televisiooniga seotud varieeruvusest, samas kui telekanalite piraatluse puhul oli see ligikaudu 50 protsenti.
2. Õiguspärase sisu pakkumine on kõigis riikides väga oluline piraatluse taseme määramisel kõigis valdkondades. Filmide ja televisiooni piraatluse puhul näitasid mudelid, et turupakkumine mõlemas sektoris mõjutab ka piraatlust mõlemas. Näiteks mõjutab telekanalite piraatlust nii legaalsete telekanalite hulk kui ka veebipõhiste videoplatvormide arv.
3. Sotsiaalsed ja majanduslikud muutujad olid eriti olulised muusika- ja filmipiraatluse seletamisel.
4. Nagu näitasid ka intellektuaalomandi õiguste tajumise uuringu tulemused, kipub noorte suurem osakaal populatsioonis viima piraatluse suurenemiseni.
5. Kõikide sisutüüpide puhul vähendab piraatlust seadusliku pakkumise suurem tarbimine.

Tuntud arvutimängude arendaja, kirjastaja ja levitusplatvormi Steam opereeriva Valve Corporationi asutaja ja juht Gabe Newell ütles juba 2011. aastal, et “piraatlus on peaaegu alati teenuse probleem.”

Newell selgitas, et kui piraattoode on kogu maailmas ööpäevaringselt ja mugavalt arvuti kaudu omandatav, legaalset toodet saab tarbija aga osta alles kolm kuud pärast selle USA turule tulekut ning sedagi vaid füüsilisest kauplusest ja regioonipiiranguga, siis on piraadi teenus tarbijale selgelt väärtuslikum kui õiguste omaniku pakutav.

Newelli väidet kinnitavad ka EUIPO järeldused nr 2 ja 5: tehke legaalne sisu tarbijatele mugavalt kättesaadavaks ja piraatlus kaob iseenesest. Milleks vaevata end piraatsisu otsimisega, kui legaalne materjal on vähese vaeva ja mõõduka tasu eest laias valikus saadaval?

Aga ministeeriumiametnikud näivad ikkagi arvavat, et paneme kinni ja keelame ära ja vot siis tuleb õnn meie õuele.

Ei tule. Kes tahab, saab teda huvitava sisu ikkagi kätte. Kohalikest DNS-piiranguist mööda pääsemiseks piisab mõne välismaise nimeserveri kasutuselevõtust, IP-põhiste blokeeringute puhul aitab VPN-teenus. Nende kasutamise ära keelamine oleks aga miski, mis sobib mitte vabasse maailma, vaid meie idapiiri taha jäävate režiimide repertuaari.

Kommentaar kajastab autori isiklikke seisukohti.

Kokkuvõttes näitab Peeter P. Mõtsküla arvamusartikkel, et piraatluse vastu võitlemine ei saa olla ainult netipiirangute kehtestamine. Selle asemel tuleks keskenduda autoriõiguste kaitse tugevdamisele ning uute ja innovaatiliste lahenduste leidmisele, mis rahuldaks nii tarbijate kui ka loojate vajadusi. Mõtsküla rõhutab, et ainult tehnoloogiliste piirangute kasutamine ei lahenda probleemi ning rõhutab, et tuleks keskenduda muudele lahendustele, mis tagavad õiglase tasu loojatele nende töö eest. Tema arvamusartikkel annab selge signaali, et netipiirangute kehtestamine pole vajalik ja tuleks leida uuenduslikumad lahendused piraatluse probleemile Estonia kontekstis.