Peegelmajad mõjuvad lindudele hukatuslikult | Loodus

Peegelmajad, mis loovad linnu jaoks ohtlikke peegeldusi, on muutunud tõsiseks ohuks loomadele üle maailma ning ka Eestis. Need struktuurid segavad lindude orienteerumist ja liikumist ning põhjustavad paljudele lindudele hukatuslikke kokkupõrkeid hoonetega. Loodushoiuga tegelevad organisatsioonid ja eksperdid on hakanud üha enam tähelepanu pöörama sellele probleemile ning otsima lahendusi, kuidas kaitsta meie sulelisi sõpru. Eesti loodus on kaunis ja mitmekesine, ning on aeg astuda samme, et tagada ka lindudele ohutu keskkond.

Rändeperioodil hukkub vastu klaaspindu lennates palju linde. Keskkonnaagentuur ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ja sellistest juhtumistest teada andma. Nii saab teada, milliste hoonete vastu linnud end peamiselt surnuks lendavad.

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Christel Rose Bachmann rääkis “Terevisioonis”, et aastas hukkub maailmas kokkupõrkel klaaspindadega miljard lindu. Probleem pole tema sõnul otseselt kõrghoonetes, vaid lindudele võivad ohtlikud olla kõik erinevad klaaspinnad. Näiteks võivad linnud end surnuks lennata ka vastu bussipeatusi või reklaamtahvleid, mis peegeldavad ja mille puhul ei saa linnud aru, et tegemist on tehisobjektiga.

“Poolas tehtud uuring näitas, et praegu on üks suur mõjufaktor uued majad, ja eriti eramajad, sest trend on selles suunas, et majadel on suured klaasaknad. Teine lindudele mitte väga sõbralik trend on aknad, mille puhul ei näe väljastpoolt sisse, vaid mis on nagu peegel. See on veel hullem variant,” sõnas Bachmann.

Tema sõnul mõjutab see kõiki linde, kes lendavad. “Need ei pea inimasulad olema, kus linnud end surnuks lendavad. Paegu on populaarne ehitada metsa ja veekogude äärde ööbimispaiku, mis on samuti klaasist,” rääkis ta.

Peegelmajad mõjutavad väiksemaid linde eriti rändeperioodil ja peagi ongi algamas lindude kevadränne. Bachmann ütles siiski, et sügisrändel hukkub rohkem linde. “Sügisrändega liituvad noorlinnud, kellel puudub varasem kogemus. Siis võibki hommikul ühe maja eest leida paarkümmend isendit, kui ränne on öösel toimunud,” ütles ta. Põhiliselt lendavad vastu klaasi sügisel pöialpoisid, musttihased ja rästad, aga ka suuremad linnud, näiteks kakud.

Nüüd kutsub keskkonnaagentuur koos Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooliga kaardistama klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvaid linde. Eesmärk on teada saada, kui palju, millistes piirkondades ja mis liike linde Eestis enim hukkub. Vabatahtlik seire võiks toimuda peamiselt kevadisele ja sügisesele rändeperioodile, kuid hukkunud lindude vaatlused on oodatud aastaringselt. Oma märkamistest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega.

Bachmann selgitas, et teada tahetakse ka, milliste hoonete vastu linnud end surnuks lendavad ja kas eramajad on ohtlikumad kui muud hooned. “Inimesed tihti postitavad ühismeedias pilte hukkunud lindudes ja küsivad, miks keegi midagi ei tee. Nüüd me ootame teateid sellest, millised linnud ja kus surma saavad,” ütles ta.  

Kogutud andmeid kasutatakse teadustöö tegemiseks Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetoolis. Seega on vabatahtlike panus oluline andmestiku kogumiseks. Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooli juhi Tuul Sepa sõnul võimaldavad täpsemad andmed selle kohta, millistele linnuliikidele ja kui suureks ohuks klaaspinnad on, neid ohtusid paremini teadvustada. Ühtlasi võiks aidata see välja töötada teaduspõhiseid lahendusi riskide leevendamiseks.

Vabatahtlikus seires osalejad ei pea muretsema ka sellepärast, et keegi tuleb pärast ja ütleb, et nende maja on ohtlik. Küll aga soovitas Bachmann võimaluse korral mõelda linnusõbralikemate lahenduste peale. Näiteks aknad ja klaaspinnad ära märgistades. Kõige paremini töötavad tema sõnul klaasi väljapoole pandavad märgised. Samuti ei tasu aknaid väga sageli pesta, eriti lindude rändeperioodil. Siis ei peegelda aknad nii palju.

Lähiriikidest on sarnane uuring läbi viidud näiteks Poolas, kus kasutati samuti vabatahtlike abig. Sealsest uuringust selgus, et hukkuvate lindude arvu mõjutab  peamiselt hoone asukoht, tüüp ning vanus.

Kokkuvõttes võib öelda, et peegelmajade mõju lindudele on hukatuslik. Need hoonekompleksid segadusest tekitavad lindude navigeerimises ning põhjustavad sageli kokkupõrkeid, mis võivad lõppeda traagiliselt. Eestis ja kogu maailmas tuleks võtta meetmeid, et vähendada peegelmajade negatiivset mõju lindudele, näiteks paigaldades neile spetsiaalseid kaitsevõrke või muid soovitatavaid lahendusi. Oluline on leida tasakaal inimeste vajaduste ja looduskeskkonna kaitse vahel, et tagada ka tulevastele põlvedele elujõuline ja tasakaalus keskkond.