Pealinn projekteerib suurhaiglat, kuid ehituse perspektiiv praegu puudub | Eesti

Tallinn, Eesti pealinn, on projekteerimisprotsessis uue suurhaigla loomisel, kuid praegu puudub sel ehitusperspektiiv. See uudis on kaasaegse tervishoiusüsteemi jaoks oluline, kuid tekitab ka küsimusi selle praktikas elluviimise kohta. Kuidas see projekt mõjutab kohalikku tervishoiusüsteemi ja patsiente? Millised on väljavaated selle ehituse teostumiseks tulevikus? Uue suurhaigla loomine on eluliselt oluline samm, kuid selle elluviimine nõuab põhjalikke planeerimis- ja ehitusprotsesse.

Tallinn loodab tänavu lõpuni projekteerida Tallinna haigla, kuid kuivõrd läbirääkimised riigiga pole kuhugi jõudnud, pole praegu ka lootust, et projekti valmides saaks mõtlema hakata ehitushanke väljakuulutamisele.

Tallinna haigla projekteerimine on jõudnud eelprojekti valmimise järku ja läbinud ka sõltumatu ekspertiisi. Alustatud on põhiprojekti koostamist, mis peaks ajagraafiku järgi valmima 2024. aasta lõpus ja läbima sõltumatu ekspertiisi 2025. aasta keskel, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Betina Beškina.

Mis edasi saab, pole selge, sest Tallinnale endal pole sellist raha, et üle poole miljardi euro maksvat haiglakompleksi Lasnamäe külje alla ehitada. “Ehitushanke väljakuulutamine on seotud riigi rahastusega, sest Tallinna linn üksi haiglat ei ehita,” nentis Beškina.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles mullu aprillis ERR-ile, et haigla rajamise hind on umbes 600 miljonit eurot ning Tallinnale sobiks variant, kus riik ja pealinn panustaksid mõlemad 50 protsenti maksumusest. Kõlvart tõi arvutuse ühe põhjendusena välja, et praegu on ainult 50 protsenti Tallina haiglate patsientidest Tallinna elanikud.

Ka Beškina märkis, et Tallinna haiglate patsiendid moodustavad veerandi kogu Eesti abivajajatest ja seega oleks loogiline, et riik annab haigla ehitamiseks oma panuse. Kuid riik ei soovi sellest praegu midagi kuulda ja Tallinna haiglat pole ka riigi eelarvestrateegias.

“Läbirääkimised riigiga ei ole tänaseks edasi liikunud. Ent fakt on see, et amortiseerunud haiglahoonete asendamise probleem ligikaudu 25 protsenti kogu Eesti abivajajatele vajab lahendamist. Seega on igati loogiline, et kui pool haiglate patsientidest on väljastpoolt Tallinna ja Harjumaad, siis ka riik panustab haigla rajamisse proportsionaalselt ülejäänud Eesti maakondade abivajajate arvule,” lausus ta.

Beškina lisas, et on igati ootuspärane, et Tallinna haigla projekt kajastuks ka riigi eelarvestrateegias.

Kevadel, kui uut võimuliitu paika pandi, koalitsioonikõnelustel Tallinna haigla ehituse toetamist ei arutatud. terviseminister Riina Sikkut (SDE) ütles toona, et kulude fookus on eelkõige julgeolekul, kuid eelarve paranedes saaks suuremad investeeringud uuesti lauale tõsta.

2022. aasta juulis otsustas valitsus, et Tallinna haigla jääb ilma 280 miljonist eurost Euroopa taastefondi rahast, sest ei pidanud võimalikuks, et haigla valmib taastefondis nõutud 2026. aasta suveks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tallinn on küll projekteerimas uut suurhaiglat, kuid paraku ei ole selle ehituse perspektiiv hetkel veel kindel. See tekitab segadust ja ebakindlust nii linnaelanike kui ka tervishoiutöötajate seas. On oluline, et otsused oleksid läbimõeldud ja teostatavad ning et tervishoid saaks vajaliku tähelepanu ja ressursid. Loodame, et lähitulevikus on võimalik leida lahendus, mis toob kaasa uue ja kaasaegse suurhaigla ehitamise Tallinnas.