Pärnus avati erivajadustega inimestele mõeldud rannaala | Eesti

Pärnu rannal nüüd ka erivajadustega inimestele!

Eesti kuurortlinn Pärnu avas uue, erivajadustega inimestele mõeldud rannaala!

See uus ala pakub toe- ja rehvidesustega inimestele mugavaid ja turvalisi võimalusi nautida Pärnu ranna ilu.

Uue rannaala avaõhtul olid rõõmsad näod ja rõõmus pingeline õhkkond, kui kohalikud ja turistid said kohata uue, hästi kavandatud ja hästi varustatud ala, mis avab ranna nautimise uued võimalused kõigile!

Pärnu keskrannas avati pühapäeval erivajadustega inimestele mõeldud rannaala. Nii saavad nüüdsest liikumisraskustega inimesed, eeskätt ratastooliga liikujad, minna turvaliselt merre suplema.

Kui esimesed invarannad avati Eestis paar aastat tagasi Pirita ja Pikakari rannas, siis pühapäeval tantsisid ratastoolitantsijad erivajadustega inimestele mõeldud ranna lahti Pärnus.

Rannahoone ja Hedoni spaa vahel asuv rand sai teoks tänu heategevusele ja aktiivsetele Pärnu Lahe Rotary naistele. Rannapaviljon, ujuvratastoolid ja laudtee läksid maksma 90 000 eurot ja raha saadi nii annetustena kui ka projektide kaudu.

“Meil on pakkuda riiete vahetuse võimalus ehk rannapaviljonis on võimalus riided ära vahetada inimesel, kes ei suuda liikuda. Meil on olemas liugtõstuk, millega me saame tõsta (inimese) tavalisest ratastoolist ujuvasse ratastooli. Meil on laudtee, et nad tunneksid ennast mugavalt, kes ei kasuta ujuvat ratastooli, vaid läheb näiteks oma oma jala peal või rulaatoriga. Siis meil on terrassi peal võimalus päevitada. Meil on spetsiaalsed päevitustoolid. Ujuvad ratastoolid on kõigile tasuta, kellel on liikumispuue,” lausus Pärnu Lahe Rotary klubi liige Esta Tamm.

Terve suve avatud rannapaviljonis on tööl vabatahtlikud ja samuti teevad erinevaid abitöid vaimse tervise probleemidega noored. Ujuma saab minna päevadel, mil rannas lehvib roheline lipp ja kaasas peab olema isiklik saatja.

Ranna avamisel osalenud leidsid üksmeelselt, et kogukond on hakkama saanud ühe ütlemata suure asjaga.

“Väga suurel sihtrühmal inimestel on võimalus nüüd Pärnu suvest osa võtta. Puuetega inimeste kojas on üle 100 000 inimese, see on 10 protsenti rahvastikust. On väga suur arv inimesi, kes täna on Pärnu rannast ära lõigatud, (nüüd on) kõik siia oodatud. Pluss erivajadustega inimeste keskused üle maailma, kes on oodatud siia turistina,” rääkis Pärnumaa puuetega inimeste koja juhatuse liige Indrek Linnuste.

Idee sai alguse kaks ja pool aastat tagasi suuresti tänu liikumispuudega Monika Sirulile. Monika elab ja töötab Haapsalus, kuid käib suviti Pärnus puhkamas ja ta rääkis oma unistusest ujuda Pärnu rannas. Selle unistuse tegi ta täna teoks.

Vägev mõnus vesi, meri, päike ja liiv. See on äge. Ma olen 48-aastane, kui ma viimati vette sain, olin 14. Nii et võite ise arvutada üle, üle 30 aasta tagasi. See on üks suuri unistusi, mis ühest väiksest hetkest kasvas nii suureks, et see on täna tegelikult täiesti uskumatu. Homme algab mul puhkus ja vähemalt kord nädalas kolmenädalase puhkuse jooksul ma olen siin,” lausus Pärnu invaranna idee autor Monika Siruli. 

Pärnu rannaala: Avastus ja õnnistus

Pärnu rannaala avamine erivajadustega inimestele on oluline samm kohaliku kogukonna inklusiivsuse poole. See annab võimaluse nautida rannas elamust ka neile, kes seda varem polnud võinud.

Uus ala näitab, et Pärnu on avatud ja soovib, et kõik saaksid nautida linna ilu ja rannat. See on üks väike samm suurraske eesmärgi poole: luua täielikult inklusiivne Eesti.