Pärnumaal vigastatutega liiklusõnnetuste arv mullu vähenes | Eesti

Tere tulemast Pärnumaale! Möödunud aasta toob meile head uudised liiklusohutuse valdkonnas, kuna vigastatutega liiklusõnnetuste arv on oluliselt vähenenud. See on suurepärane näide sellest, kuidas pidev tähelepanu liiklusohutusele ja teadlikkuse tõstmine võivad muuta meie teed ohutumaks. Pärnumaa on tuntud oma kaunite maastike ja rahuliku atmosfääri poolest ning nüüd on see ka ohutum paik liiklemiseks. Olgu see meeldetuletuseks meile kõigile, et liiklusohutus on meie kõigi kohustus ja oluline osa meie ühiskonnast.

Politsei statistika näitab, et Pärnumaal juhtus eelmisel aastal varasemast vähem selliseid liiklusõnnetusi, milles said inimesed vigastada.

Kui eelmisel aastal juhtus üle Eesti varasemast rohkem nii vigastatute kui ka hukkunutega liiklusõnnetusi, siis Pärnumaal selliste õnnetuste arv langes. Vigastatutega liiklusõnnetusi juhtus möödunud aastal Pärnumaal 90, mida on ligi kolmandiku võrra vähem kui aasta varem. Surma sai Pärnumaal 2023. aastal neli, ülemöödunud aastal viis inimest.

Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt ütles, et üks selliste õnnetuste vähenemise põhjus võib peituda selles, et liikluses oli vähem joobes juhte.

“Seda ma saan väita selle pealt, et me tegime joobekontrolle rohkem kui eelnevatel aastatel, aga joobes juhte tabasime vähem. Ehk siis meile tundub, et hetkel on joobes juhtide osakaal liikluses langustrendis,” selgitas ta.

Küti sõnul on siiski ühte kindlat põhjust keeruline välja tuua, sest õnnetuste juhtumist mõjutavad erinevad tegurid.

“Eks see sõltub ka, milline ilmastik mingil aastal on parasjagu olnud, teeehitused, teeolud. Kui on palju teeehitusi, siis võib-olla kusagil on kiirused väiksemad, nende lõikude peal õnnetusi ei juhtu ja samas need teelõigud ehitatakse turvalisemaks,” rääkis Kütt.

Ka transpordiameti lääne osakonna juht Hannes Vaidla ütles, et Pärnus näiteks nii Tallinna kui ka Riia suunal käivad suured teeehitused võivad väiksemas õnnetuste arvus mängida oma rolli.

“Nii liiklusohtlike kohtade lahendamine kui ka teedeinvesteeringud, mis on Pärnu maakonda tulnud. Olgu siis 2+2 ehitused või kas või Lennujaama tee ehitus või ka Lihula maantee liiklusohtlike kohtade lahendamine,” loetles Vaidla.

Kuigi ka Vaidla märkis, et pole võimalik välja tuua ühte kindlat põhjust, miks Pärnumaal varasemast vähem õnnetusi juhtus, on ta Eestis üldiselt märganud liikluskultuuri paranemist.

“Kas või Tallinna-Pärnul või muudel maanteedel. Ja kui tekivad näiteks talvisel perioodil keerulised olud teede peal, siis jäädakse üldjuhul kolonni ja saadakse aru, et see viis minutit pimedas kihutamine on väga ohtlik ja võrdub kellegi eluga. (Liiklus)kultuur läheb pisitasa paremaks,” sõnas ta.

In conclusion, the decrease in the number of traffic accidents involving injuries in Pärnumaa last year is a positive development. It indicates that efforts to improve road safety, such as increased awareness campaigns and stricter traffic regulations, are having a positive impact. However, it is important to continue these efforts and strive for further reductions in order to ensure the safety of all road users. By promoting responsible driving and investing in infrastructure upgrades, we can create a safer environment for everyone on the roads in Pärnumaa and across Estonia.