Parmas tantsumaailma killustatusest: see on mõjuvõimsate isikute konflikt | Võistlustants

Tere tulemast Eestile, kus võistlustants on suur osa meie kultuurist ja traditsioonidest. Võistlustantsijate maailm on täis kirge, pühendumust ja kaasakiskuvaid emotsioone. Ent see, mida paljud ei tea, on killustatus ja konfliktid mõjuvõimsate isikute vahel selles valdkonnas. See mõjutab tantsumaailma ja selle dünaamikat põnevaid lugusid teket ning on põnev elada ja kogeda. Olete teretulnud avastama võistlustantsu varjatud külgi ja selle intrigeerivat dünaamikat Eestis.

Eelmise aasta viimased kuud tõid teateid sellest, et Eesti tantsusportlased on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutanud suurepäraseid tulemusi. Eredalt jäi silma paar Andres Liiv ja Kristin Vaha, kui juba kümmekond aastat Itaalias elavad ja treenivad Raplamaa Tantsuklubi Mustang esindajad said esmalt kaela hõbemedali võistlustantsu MM-il ning seejärel võitsid suuremat artistlikkust soosival ja nõudval võistlustantsu show-tantsu MM-il lausa kuld.

Tähelepanu võiks maailmameistrivõistluste medalid Eesti spordis äratada igal juhul. Kui paljudel aladel oleks siinkohal paslik lõigule niiöelda punkt panna, siis võistlustantsus on asi nüansirikkam ja keerulisem.

Organisatsioone, mis oma egiidi all maailma- ja Euroopa meistrivõistlusi korraldavad, on üksjagu. Kõige tuntum ja pikema ajalooga on nendest Maailma Tantsuspordi Föderatsioon ehk WDSF. Selle organisatsiooni liikmete hulka kuulub praegu ka Eesti Tantsuspordi Ühendus, mis tekkis Eesti Tantsuspordi Liitu saatnud skandaalide ja lahkhelide tulemusel.

Andres Liiv ja Kristin Vaha võitsid oma MM-medalid aga mitte WDSF-i tiitlivõistlustel, vaid Rahvusvahelise Töölisspordi Konföderatsiooni ehk CSIT-i egiidi all toimunud tiitlivõistlustel. Kahe erineva katusorganisatsiooniga võistlustantsus ei piirduta, ühinguid leidub tegelikult palju rohkemgi.

“Kui mina veel tegevsportlasena tulemusi tegin, oli meil IDSF ehk tänane WDSF, mis oli mõeldud amatööridele; ning WDC, mis oli mõeldud profitantsijatele. Kui mina oma karjääri amatöörina lõpetasin, oli võimalik liikuda edasi profiliitu ja võistelda WDC all. Kuna elu on keerelnud ja igasugu asju on juhtunud, siis on praegu tantsumaailmas killustatus,” rääkis “Spordipühapäevas” Eesti Tantsuspordi Ühenduse juhatuse liige, endine võistlustantsija Martin Parmas.

“Eesti ja meie regioon – Baltikum ja Skandinaavia – võistleb WDSF-i all ning see rahvusvaheline keha on ka ROK-i liige. Mis puudutab WDC-sid ja muid projekte, siis elukutselised on ikkagi jäänud ajaloolise WDC juurde. Ka see on nüüd omakorda jagunenud. Kõigil neil liitudel on oma MM-id, EM-id ja nii edasi. See on suhteliselt segane asi,” tõdes Parmas. “Kui Eesti inimene vaatab uudist, et Eesti sportlastel on hästi läinud, siis tuleks vaadata ka viidet, et millise organisatsiooni all on võisteldud,” lisas ta.

Sport ning ka tantsusport on Parmase hinnangul omamoodi äri. See tekitab ka erinevaid konflikte ja lahkumisi. CSIT, mille võistlustel Andres Liiv ja Kristin Vaha maailmameistriks tulid, kuulus Parmase sõnul veel mõne aasta eest, küll teise nimetuse all, WDSF-i.

“See on suurte, mõjuvõimsate isikute omavaheline konflikt, mis on selle olukorrani viinud. Andrese ja Kristini üle on mul isiklikult väga hea meel, nad on nii palju vaeva näinud, nad on sellele tiimile truud. Kui suur ülemus ütleb, et nüüd läheme teist teed, siis sinna kogunevad paarid, kes on lojaalsed. Ei saa öelda, et seal oleks nõrgad paarid – ka seal on väga häid ja tugevaid sportlasi, aga minu arusaama järgi järgivad nad seda, mida liider ütleb,” mõtiskles Parmas. “Kui nad veel olid WDSF-i all, siis see tulemus nii kuldne ei olnud; nüüd, kui ollakse eraldunud mulli sisse, siis see pika töö ja vaeva resultaat on kätte jõudnud. Nad on oma sealses proffide liigas jõudnud tippu ja selle üle on mul hea meel.”

Seisukohti on tõesti erinevaid. Liiv ja Vaha on praeguseks koos tantsinud juba 15 aastat. Veel mõni aasta tagasi osalesid nad ka WDSF-i võistlustel, kuid käivad nüüd teist teed. Nende vaatenurgast on see tee õigem ning ka sportlikus plaanis õiglasem.

“15 aastat tagasi tekkis esimene lõhe. See, mida Inglismaal viljeleti, oli ikkagi kunst ja siis mingil hetkel WDSF üritas spordi poole minna, neil oli isegi suur idee minna olümpiale,” selgitas Liiv. “Viimased 5-10 aastat on rohkem rõhku pandud kõigele peale tantsuspordi, meie endi jaoks tantsusport on ikkagi standard- ja Ladina-Ameerika tantsud. WDSF hakkas igasugu erinevaid asju juurde tooma ja nendest näiteks breiktants ongi Pariisi olümpial sees. Põhirõhk läks igale poole mujale, seda oli föderatsioonis tunda. Kuna meil oli võimalus, hakkasime meie tegema puhtalt lehelt. Kõiki numbreid vaadates edeneb see väga hästi.”

Mõneti paistabki nii, et erinevate organisatsioonide võistluste tulemusi liigselt võrrelda oleks meelevaldne. Eelmise aasta saavutusi analüüsides ütleb Kristin Vaha, et paari sooritused on varasemast stabiilsemaks muutunud.

Eesti paari saavutusi kaunistab see, et välja tuldi raskest olukorrast. “Meie ettevalmistus nendeks võistlusteks ei olnud parim, sest Kristin suutis oktoobri alguses köhides ühe roide katki teha. Tegelikult tegime mõlemad võistlused nii, et Kristin suutis tänu adrenaliinile ja valuvaigistitele tantsida,” sõnas Liiv.

“Teist valikut väga ei olnud, pärast esimest MM-i sain aru, et midagi on väga valesti. Kordagi ei tekkinud aga sellist tunnet, et jätaks MM-i ära. Läksin teise spetsialisti juurde, kes ütles, et kui midagi väga hullu ei tee ega lööki roietesse ei saa, on raske, et see veel rohkem katki läheb. Pärast olin kuskil 20 päeva paigal,” ütles Vaha.

Liiv ja Vaha paigutavad CSIT-i MM-kulla ja hõbeda oma karjäärile vaadates kõige kõrgemale. “Teame, et meie föderatsioonis on kõik tulemused selles mõttes ausad, et kohtunikud hindavad seda, mida nad sel hetkel platsil näevad. Oleme hinnatud maailmameistrite ja tipptasemel tantsijate poolt,” tõdes Vaha.

Kuigi Liiv ja Vaha on oma praeguse elu sidunud Itaaliaga, siis plaanivad nad karjääri lõppedes Eestisse naaseda. Kontakt Rapla Tantsuklubiga Mustang on siiani väga püsiv. Raplasse sattudes antakse seal ka tantsutunde. Tantsuspordi sees saab paar olla praktiliselt kogu aeg, kuid äraelamiseks tuleb lisaks võistlustel osalemisele ja treenimisele teenida lisa ka juhendamisega. Itaalias pakutavaid tingimusi hindab paar aga väga kõrgelt.

Nii Parmas kui ka Liiv ja Vaha on ühel meelel selles, et tantsuspordile oleks kasulikum, kui killustumise asemel hakkaks rahvusvahelisel areenil toimuma hoopis taaskoondumine. Samuti arvatakse, et WDSF-i juhtkonna vahetus võiks organisatsioonile mõjuda hästi.

Suurt leppimist on siiski keeruline ette näha. Pärast koroonat hoiavad Parmase hinnangul spordimaailmas kõik küüsi rohkem enda poole. Ühte või teist pidi, aga Parmase sõnumitest võib välja lugeda, et üldiselt paistavad siinse võistlustantsu perspektiivid maailmas läbi lüüa praegu head. Tulemused eelmise aasta lõpust kinnitavad väidet.

“Vaadates aasta lõppu, siis lisaks MM-tiitlitele saan rääkida sellest, et meil toimusid novembri lõpus Põhjamaade meistrivõistlused. Seal võistleb kümme riiki ja Eesti sai sealt kaks tiitlit ning tuli üldkokkuvõttes tantsuspordis Põhjamaade parimaks riigiks. See on märgiline näitaja, et meie sportlastel läheb hästi, oleme rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimelised.”

“Väljavaated on meil väga head. Järelkasv on olemas, on süsteem, mis toimib riigisiseselt ehk karikavõistlused, meistrivõistlused, mis nomineerivad sportlasi tiitlivõistlustele. Kuulume WDSF-i ja jääb vaid loota, et meie kallis, armas, suur ja hea EOK võtaks meid oma ridadesse. Seda ootame palavalt,” kinnitas Parmas.

Kokkuvõttes võib öelda, et võistlustantsu maailm on endiselt killustatud ja konfliktne mõjuvõimsate isikute vahel. Kuigi see võib olla pettumust valmistav, on oluline püüelda selle poole, et säilitada professionaalsus ja austus teiste vastu. Võitlus võistlustantsus ei tohiks kunagi kanda üle isiklikule tasandile, vaid pigem peaks see olema motiveeriv jõud, mis innustab tantsijaid paremaks saama. Loodetavasti suudavad võistlustantsu osalejad ja korraldajad leida viise, kuidas ületada konflikte ja luua tervislikum ning ühtsem tantsumaailm kõigile osalejatele.