Parempoolsed kogusid rohkem annetusi kui parlamendiparteid | Eesti

Tänavused parlamendivalimised on Eestis toonud kaasa palju poliitilist elevust ja pingeid ning üllatavaks pöördeks on olnud parempoolsete erakondade üllatav annetuste edu. Hiljutised aruanded näitavad, et parempoolsed erakonnad on kogunud märkimisväärseid annetusi, ületades sellega parlamendiparteide summasid. See on tekitanud palju küsimusi ja arutelusid Eesti poliitilises sfääris ning lõhkunud seniseid tavapäraseid ootusi. Kas parempoolsed erakonnad suudavad kasutada neid annetusi oma poliitilise mõju suurendamiseks või on see pelgalt ajutine nähtus?

Parlamendiväline erakond Parempoolsed kogus mullu neljandas kvartalis 323 574 eurot rahalisi annetusi, mida on sisuliselt sama palju kui kolm enim annetusi saanud parlamendiparteid kokku.

Tõsi, neljapäeva hommikuks polnud EKRE annetused veel ERJK andmebaasi jõudnud ehk võrdluse sai tuua viie parlamendiparteiga. Parempoolsed avaldasid juba varem oma neljanda kvartali annetused, mis aitasid neil ära maksta valimistest üles jäänud võlad.

Suurima annetuse, 200 000 eurot tegi Parempoolsetele Raul Kirjanen. Rain Lõhmus annetas 25 000, Sten Tamkivi ja Taavet Hinrikus mõlemad 20 000 eurot. Riigitoetust said Parempoolsed 7500 eurot.

Pruunsild toetas Isamaad taas 100 000 euroga

Parlamendiparteidest sai neljandas kvartalis enim rahalisi annetusi Isamaa, mida toetati 131 655 euroga. Isamaa annetustest lõviosa tuli erakonda kuuluvalt ettevõtjalt Parvel Pruunsillalt, kes annetas koduparteile 100 000 eurot.

20 000 eurot annetas Jüri Taal, 5000 eurot Kaspar Kokk. Kokku tegi Isamaale rahalise annetuse 12 inimest.

Liikmemaksu kogus Isamaa neljandas kvartalis 6510 eurot ja said riigitoetust 102 558 eurot.

Saaremaa ettevõtja toetas Reformierakonda ja SDE-d 40 000 euroga

Reformierakond kogus rahalisi annetusi 105 157 eurot. Suurima annetuse tegi peaministriparteile 40 000 euroga ettevõtja Margus Vanaselja.

Armin Karu andis Reformierakonnale 25 000 eurot, Andres Viisemann ja Viljar Jaamu mõlemad 10 000 eurot.

Liikmemaksu kogus Reformierakond neljandas kvartalis 8640 eurot ja said riigitoetust 474 333 eurot.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda toetati 89 947 euroga. Sarnaselt Reformierakonnale tegi ka SDE-le suurima ja samuti 40 000 euro suuruse annetuse Margus Vanaselja.

SDE liige Eduard Odinets annetas 6000, Lauri Paeveer 5742, Maris Sild 5297 ja Andres Viisemann 5000 eurot.

Liikmemaksu kogusid sotsid 7254 eurot ja said riigitoetust 115 378 eurot.

Keskerakonna aja Eesti 200 annetused kuivasid kokku

Keskerakond kogus neljandas kvartalis vaid 17 351 eurot annetusi. Erakonnale tegi suurima annetuse erakonna esimees Mihhail Kõlvart 4800 euroga.

Annetused tulidki valdavalt erakonna enda liikmetelt – Mihkel Undrest annetas 1558 eurot, Andrei Kante 1250 eurot ja Betina Beškina 1000 eurot.

Samas kogus Keskerakond teistest parteidest rohkem liikmemaksu ehk 14 860 eurot. Enim, 3626 eurot maksis liikmemaksu riigikogu liige Lauri Laats. Riigitoetust sai Keskerakond 205 117 eurot.

Eriti kehvalt käis aasta neljandas kvartalis võimuliitu kuuluva Eesti 200 käsi. Lisaks madalale reitingule sai partei neljandas kvartalis vaid 1588 eurot annetusi.

Olgu välja toodud, et 2023. aasta esimeses kvartalis ehk valimiste eel, ajal ja vahetult nende järel sai just Eesti 200 enim annetusi ehk 805 505 eurot. Järgnevatel kvartalitel on olnud summad aga 6157 (2. kvartal), 2267 (3. kvartal) ja 1588 eurot (4. kvartal).

Ka liikmemaksuga ei olnud Eesti 200-l neljandas kvartalis suurt parem seis – seda koguti 2055 eurot ehk parlamendiparteidest vähim. Riigitoetust sai Eesti 200 neljandas kvartalis 179 477 eurot.

Sisuliselt sama palju kui Eesti 200 kogusid neljandas kvartalis annetusi ka Rohelised – 1543 eurot. Sellest kolmandiku ehk 496 eurot annetas erakonna juht Evelyn Sepp.

Erakonna KOOS laeks jäi 300 eurot annetusi.

Overall, the fact that right-wing parties in Estonia have managed to gather more donations than the traditional parliamentary parties indicates a shift in public support and financial backing. This could suggest a growing dissatisfaction with the current political establishment and an increased interest in alternative, more conservative ideologies. It will be interesting to see how this trend continues and what impact it will have on future elections and the political landscape in Estonia. The success of the right-wing parties in fundraising could be an indicator of their growing influence and popularity among the Estonian electorate.