Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on maailm jälgitud pingsalt Pakistan ja Iraani vahelist pingelist olukorda, kus mõlemad riigid on omavahel õhulööke vahetanud. See on tekitanud suurt muret rahvusvahelises kogukonnas ning mõjutab ka meie siinset elu. Arvestades Eesti geopoliitilist asukohta, on oluline olla kursis nende arengutega ning mõista nende võimalikke mõjusid meile. Seepärast on oluline olla teadlik ja jälgida olukorda, et olla valmis võimalikeks tagajärgedeks ning toetada rahupüüdlusi maailmas.
Pakistani ja Iraani vahel kasvavad pinged ning riigid jagavad nüüd omavahel õhulööke.
Islamabad teatas neljapäeval, et Pakistani relvajõud ründasid “terroristide redupaiku” Iraanis. Pakistani rünnak järgnes Iraani löökidele “terroristlike sihtmärkide” vastu Pakistanis teisipäeva õhtul.
Iraani uudisteagentuur Mehr teatas neljapäeval, et Pakistan korraldas drooni- ja raketirünnaku Saravani linnale. Riigitelevisiooni teatel sai raketitabamuse üks piiriküla, kus hukkusid kolm naist ja neli last. Riigimeedia väitel ei olnud keegi neist Iraani kodanik.
Varem teatas üks Pakistani luureametnik, et Islamabad andis lööke Pakistani-vastastele relvarühmitustele, neid rünnati Iraani territooriumil,
Nii Islamabad kui ka Teheran on teineteist pikka aega süüdistanud võitlejate varjamises. Teisipäeval korraldas Iraan raketirünnaku Pakistani pinnale. Iraani valitsuse väitel oli raketi- ja droonirünnakute sihtmärgiks Pakistani rühmitus Jaish al-Adl. Islamabadi teatel aga hukkus löökides kaks ja sai kannatada kolm last.
Lähis-Idas kasvavad pinged ja eksperdid leiavad, et Iraan üritab nüüd piirkonnas jõudu näidata. Iraani toetatud huthi mässulised jätkavad laevade ründamist Punasel merel. Samal ajal jätkab Iisrael võitlust Teherani toetatud Hamasi vastu.
Kokkuvõttes võib öelda, et Pakistan ja Iraan on viimastel aastatel kogenud pingeid oma piiri lähedal asuvatel aladel ning õhulöögid on vaid üks näide sellest pinge allikast. Kuigi mõlemad riigid väidavad, et nende tegevus on enesekaitseks, on oluline leida rahumeelseid lahendusi nende konflikti lahendamiseks. Rahvusvaheline kogukond peaks kaaluma diplomaatilisi vahendeid selle eskaleerumise vältimiseks ning julgustama dialoogi ja läbirääkimisi konflikti lahendamiseks. See võimaldaks luua stabiilsema ja rahumeelsema piirkonna ning avada uksi koostööks ja edaspidiseks arenguks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus