Pakane tõi tööd nii torumeestele kui ka päästjatele | Eesti

Talv on Eestis alati olnud väljakutse, eriti torumeestele ja päästjatele. Pakane ja külmakraadid toovad kaasa mitmeid probleeme, mis vajavad kiiret lahendamist. Torumeestel tuleb tegeleda ummistunud torudega ja kütmise probleemidega, samal ajal kui päästjad peavad hakkama saama külmunud veekogudega ja suurenenud tuleohuga. Eesti talve keerukus nõuab kõigi nende ametite esindajatelt tugevat tööeetikat ja oskust kiiresti tegutseda. Vaatamata raskustele, on nende inimeste panus ülioluline, et kogukonnad saaksid turvaliselt ja sooja talve nautida.

Aasta alguse pakane on toonud kõvasti tööd nii torumeestele kui ka päästjatele. Praeguseks on veetorude koduste vahenditega sulatamisel tuleroaks langenud kaheksa maja.

Teisipäeval põles Pärnumaal Laos maha maja, kuhu külmunud veetorude sulatamiseks oli tööle jäetud soojapuhur. Koju tagasi pöördudes leidis peremees eest põleva maja ning päästjate saabumise ajaks oli hoone lausleekides, katus ja vahelaedki sisse vajunud. Õhtul aga tuli päästjatel Lääne-Virumaal Tamsalus osaliselt lahti lammutada vannituba, sest seina taga põles ligi viie ruutmeetri ulatuses karkass.

Kokku on tänavu torude sulatamisel süttinud kaheksa maja.

“Peamiselt on kasutatud kas kuumapuhureid või siis ka kuumafööne. See on tinginud selle, et kas on jäetud järelevalveta, on ühendatud elektrisüsteemi, elektrisüsteemid ei pea sellele vastu. Tekivad põlengud hoonete konstruktsioonides. Kui kuumaõhupuhuritega soojendatakse, siis tekib mingi säde, mida ei nähta ja läheb niimoodi,” selgitas päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin.

Näiteks 4. jaanuaril süttis Viljandis kuumaõhupüstoliga torude sulatamisest elumaja vahelagi. Ilmselt lendas säde torude läbiviikude kaudu vahelaele ning süütas korruste vahel olnud saepuru. Keldris torusid sulatanud elanik sai põlengust teada tänu suitsuandurile.

“Need juhtumid, mis on praeguseks meie vaateväljas, pigem on ikkagi vanemad majad, mitte uuemad ja need on eramajad,” ütles Usin.

Internetiavarustest leiab hulga soovitusi torude sulatamiseks. Näiteks soovitatakse kuumaks aetud tatar panna padjapüüriga toru vastu, aga ka kuuma triikraua hoidmist toru peal. Tõsi küll, soovituse andja kinnitusel plastmasstorude puhul see meetod ei sobi.

Professionaalile ajavad need soovitused naeru peale. Kodustest vahenditest soovitab ta vaid fööni.

“Metalltoru peale on ainult kodused vahendid föön,” ütles Torudeabi24 töömees Veiko Väljaste, kelle sõnul ei ole föönist abi, kui toru on seina sees. “Kui on seina peal, siis kannatab veel fööniga teha,” ütles ta ja märkis, et tavaline juuksekuivatusföön jääb torude sulatamiseks nõrgaks.

Torumeestel on 1. jaanuarist alates tööd rohkem kui teha jõuab – tippaegadel oli järjekorras 44 inimest ja tööpäevad venisid kella kaheni öösel.

Nii päästjad kui ka torumehed soovitavad uue külmalaine eel jätta kraani tilkuma.

Väljaste sõnul ei aita paarist plusskraadist selleks, et vesi torudes liikuma saada. “Ja kui kaua oodata, siis läheb toru katki ka. Nii et parem on ikkagi avada. Kui ta kaua on, eriti plasttorud, üle kahe-kolme päeva ei taha püsida terved, jää pressib lihtsalt katki toru,” lisas ta.

Intervjuu lõppedes sõitis Väljaste Kosele, kus päästekomando kraanid olid kuivale jäänud. Ka päästjad vajavad teinekord päästmist.

Eestis on talvise ilma saabudes suurenenud nii torumeeste kui ka päästjate töökoormus. Pakaselised ilmad tekitavad sageli torustike ja veesüsteemide ummistusi ning purunemisi, mis vajavad kiiret remonti. Samal ajal on tuleohud suurenenud ja päästjad peavad olema valmis kiireks reageerimiseks. Pakane toob kaasa palju väljakutseid nii torumeestele kui ka päästjatele, kuid nende pühendumus ja kiire reageerimine aitavad tagada elanike ohutuse ja mugavuse ka kõige raskemates ilmastikutingimustes.