Õpetajate karjääri- ja palgamudelis loodetakse kokkulepe saavutada maiks | Eesti

Tere tulemast Eesti haridussüsteemi! Õpetajad on meie ühiskonna alustalad, kuid nende karjääri- ja palgamudel vajab uuendamist. Hetkel on õpetajate palgad põlvkondade võrra madalamad kui teistes Euroopa riikides ning see väljendab meie ühiskonna hoiakuid hariduse suhtes. Õpetajate ameti atraktiivsuse suurendamine on oluline ning seetõttu loodame, et maiks saavutatakse kokkulepe uue karjääri- ja palgamudeli üle. See on oluline samm meie haridussüsteemi arendamisel ja õpetajate väärtustamisel.

Haridus- ja teadusministeeriumis toimus esimene osapoolte kokkusaamine haridusleppe sõlmimiseks järgmiseks kolmeks aastaks. Õpetajate karjääri- ja palgamudelis ning töötingimustes loodetakse kokkulepped saavutada mai lõpuks.

Pikaajalisel haridusleppel on palju osapooli. Esmaspäeval oli erinevate ametiühingute, liitude ja omavalitsuste esindajaid saalis kokku sadakond.

Edasi jätkub töö väiksemates rühmades, kuhu on samuti kaasatud omavalitsuste esindajad.

“Tänaseks kohtumiseks volitusi ei olnud vaja. Järgmisteks kohtumisteks on igal kohalikul omavalitsusel vaja saada oma esindaja volitus volikogudest, sellega tegeldakse. Ka mina kui Jõhvi vallavanem lähen taotlema jõhvi volikogult vastavat volitust. Meie suudame selle kindlasti ära teha,” lausus linnade ja valdade liidu juhatuse liige Maris Toomel.

Läbi hakatakse rääkima neljas suures peatükis.

“Üks peatükk on karjäärimudel, teine peatükk on töötingimused ja koormusarvestuse kokkulepped, kolmas on rahastusmudel ehk nii palgarahastus kui ka üleüldine haridustoetus. Neljas punkt, mis täna juurde tuli, on seotud õppekava ja kaasava hariduse rakendamisega. Ka seal on ressursipinge sees,” rääkis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Nii mõneski teemas on osapooltel eriarvamused. Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri tõi välja õpetajate karjäärimudeli koostamise.

“Oli, nagu eelnevalt meil räägitud, et moodustatakse uus töörühm, mis kaasab neid, kes laua taga on. Aga üllatuseks pareeriti see ära ja öeldi, et jätkab ekspertgrupp, kes on oktoobrist koos käinud ja mingeid mõtteid paisanud üles. See on päris kummaline ja tekitab tunde, et tahetakse jõustada mingit ministeeriumi nägemust,” märkis Voltri.

“Kuna kutsestandard, millest tänane karjääriastmestik lähtub, on ülikoolide korraldada ja juhtida, siis me ei saa seda kokku leppida ilma ülikoolide osaluseta. Selles mõttes on palju laiem osapoolte ring,” ütles Kristina Kallas.

Kõigis teemades loodetakse sisulise konsensuseni jõuda mais. Rahanumbritega kokkulepped loodab minister saavutada pärast riigieelarve läbirääkimisi ehk allkirjad võiksid haridusleppele saada sügisel.

“Lõpuks, kui hariduslepe formuleerub, siis on see koht, kus omavalitsused lähevad oma volikogudest mandaati saama, et kas nad saavad allkirja anda või ei anna,” ütles Kristina Kallas.

“Kui ei jõua päris kokkulepet, siis vähemalt saab teiste regulatsioonidega edasi minna. Et õpetajad oleksid tulevikus kindlad. Kindlasti nii paljude osapoolte vahel on konsensust raske leida,” nentis Voltri.

Kokkuleppe saavutamine õpetajate karjääri- ja palgamudelis on oluline samm Eesti haridussüsteemi arendamisel. Ootused on kõrged ja loodetakse, et maiks jõutakse tasakaalustatud lahenduseni, mis arvestab õpetajate tööpanust ja vastutust. Sellest sõltub õpetajate motivatsioon ja töö rahulolu, mis omakorda mõjutab õpilaste tulemuslikkust ja kogemust koolis. Õpetajate roll on ühiskonnas hindamatu ning nende väärtustamine peaks olema prioriteet. Loodame, et läbirääkimised toovad kaasa õiglase ja jätkusuutliku lahenduse, mis tagab hariduse kvaliteedi ja õpetajate heaolu.