Omavalitsused biogaasil sõitvaid busse välja vahetama ei torma | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on Eesti omavalitsused pööranud suurt tähelepanu keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutuselevõtule. Üheks selliseks lahenduseks on biogaasil sõitvad bussid, mis aitavad vähendada oluliselt keskkonnasaastet. Kuigi biogaasibussid on suurepärane lahendus, on omavalitsused otsustanud mitte kiirustada nende väljavahetamisega. Artiklis “Omavalitsused biogaasil sõitvaid busse välja vahetama ei torma | Majandus” uurime lähemalt, millised on omavalitsuste kaalutlused ja millised võivad olla tulevikuplaanid seoses biogaasil sõitvate bussidega.

Euroopa Liit otsustas, et kohalikud omavalitsused ei tohi alates 2035. aastast enam hankida biogaasiga sõitvaid liinibusse, vaid asemele peavad tulema elektri- või vesinikubussid. Omavalitsuste sõnul on alternatiivid aga väga kulukad ja värskelt täiendatud biogaasil sõitvat bussiparki nad uuendama ei torma.

Euroopa Liidu uue plaani järgi leiaks biogaas kasutust teistes valdkondades, busside seas sellel aga pikka tulevikku pole. Tallinnas sõidab biogaasiga 542 bussist 350, mis on soetatud alles viimasel kahel aastal.

Tallinna Linnatranspordi (TLT) juhi Kaido Padari sõnul Euroopa Liidu kavatsus esialgu Tallinna bussiparki suuri muutusi ei too. Tema sõnul on peamine eesmärk tagada toimepidevus.

“Kui täna küsida, kas TLT oleks valmis vesiniku peale üle minema, siis ei, kilomeetrihind oleks väga kõrge. Et kas täna meie vaatest oleks vahepeal mõtet osta veel biodiiselbussi – seda kindlasti tasuks kaaluda. Mida rohkem on Tallinnas erinevaid energiaühikuid, seda parem see Tallinna liiklejale on,” lausus Padar.

Tartu linnas sõidavad kõik bussid biogaasiga. Abilinnapea Raimond Tamm sõnas samuti, et vesiniku- ja elektribussid oleksid linnale suur lisakulu ja praegu nad busside väljavahetamisele ei mõtle. Vesiniku- või elektribussidele üleminemist näeks ta umbes 2039. aastal.

“Meie tänane liiniveoleping kehtib kuni 2029. aasta juunikuu lõpuni ja siis algab uus leping ja selle uue lepingu me saame sõlmida veel vajadusel biometaanil sõitvate busside osas. Ei ole vaja kindlasti minna veel üle elektri- või vesinikbussidele 2029. aastal,” ütles Tamm.

Kliimaministeerium on rahastanud pilootprojekte, et näha, milline on vesiniku tootmisprotsess tervikuna kuni tarbimiseni ning loodab, et tulevikus muutub see ka soodsamaks.

“Kui käesoleval hetkel vesinik ei ole võib-olla selline kütus, mis on esmavalikus ja lihtsasti kättesaadav, siis pikemas perspektiivis me ikkagi loodame, et kus on raske alternatiive leida, nendes transpordiliikides on ikkagi võimalik vesinik mõistliku hinnaga kasutusele võtta,” lausus kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.

Erinevates linnades varustab Eesti busse biogaasiga Eesti Biogaas. Ettevõtte tegevjuht Kristjan Stroom sõnas, et nad jätkavad kõigest hoolimata laienemist ja loodavad, et Euroopa Liit siiski pikendab vesiniku- või elektribussidele ülemineku tähtaega.

“Meie vaade on see, et biometaanjaamu peaks tulema juurde ja me soovime oma tootmist laiendada. Selles mõttes kindlasti me vaatame positiivselt tulevikku,” lausus Stroom.

Eestis on omavalitsused otsustanud mitte kiirustada biogaasil sõitvate busside väljavahetamisega, hoolimata sellest, et EL nõuab uutel bussidel olema madalam heitgaasi emissioon. Selle otsuse taga on eelkõige majanduslikud kaalutlused, kuna uute busside soetamine võib olla kallis ning omavalitsustel ei pruugi selle jaoks piisavalt ressursse olla. Samuti on olemas kahtlus, kas biogaasibussid on tegelikult keskkonnasõbralikumad kui traditsioonilised diiselbussid. See otsus näitab, et omavalitsused kaaluvad hoolikalt oma ressursse ning otsivad parimat lahendust nii keskkonna kui majanduse seisukohast.