Olümpiaskandaali osalisest treener sai kergejõustikus tegutsemise keelu | Kergejõustik

Eestis on viimastel päevadel kõneainet pakkunud skandaal, kus üks olümpialiikumisse segatud treener sai keelatud kergejõustikus tegutsemise. See pole mitte ainult häbiväärne olukord spordimaailmas, vaid ka kogu riigis. See skandaal kahjustab Eesti spordi mainet ning paneb kahtluse alla treenerite usaldusväärsuse ja eetika. On oluline, et sellised juhtumid tuule alla ei jääks ja inimesed vastutaksid oma tegude eest. Oleme kõik vastutavad spordi ausa ja õiglase mängu eest – nii sportlased, treenerid kui ka pealtvaatajad.

Valgevene treener Juri Moissevitš sai oma käitumise eest Tokyo olümpiamängudel viie aasta pikkuse kergejõustikus tegutsemise keelu.

Avalikkus sai sündmustest teada, kui Valgevene sprinter Kristsina Tsimanovskaja, kes viidi Tokyo olümpiamängudel vägisi lennujaama, pöördus seal politsei poole ja palus kaitset.

Tsimanovskaja kritiseeris varem avalikult Valgevene koondise juhtkonda selle eest, et ta pandi jooksma 4 x 400 meetri teatejooksu, kuigi ei pidanud algul sel alal startima. Seejärel pidanuks ta osalema 200 meetri eeljooksudes, mida aga ei juhtunud.

Tsimanovskaja lausus tollal uudisteagentuurile Reuters, et eelnevalt ilmus tema tuppa koondise peatreener ja ütles, et sportlane peab mängudelt lahkuma. “Peatreener tuli ja ütles, et on antud käsk mind eemaldada,” teatas sprinter. “Nad tulid kell viis minu tuppa, käskisid mul asjad pakkida ja viisid lennujaama. Lennukile minemast ta siiski keeldus, öeldes: “Ma ei naase Valgevenesse.”

Valgevene olümpiakomitee teatas, et treenerid on otsustanud Tsimanovskaja võistlustelt ära kutsuda seoses arstide nõuandega, mis käis tema emotsionaalse ja psühholoogilise seisundi kohta. Kergejõustikukoondise peatreener Moissevitš lausus kodumaa televisioonile, et võis näha, kuidas Tsimanovskajaga on midagi valesti: “Ta kas eraldust teistest või ei soovinud rääkida.”

Hiljem põgenes Tsimanovskaja naaberriiki Poolasse ja sai ka rahvusvaheliselt kergejõustikuliidult loa hakata esindama just seda koondist. Seejuures ei pidanud Tsimanovskaja läbima tavapärast kolmeaastast ooteaega koondiste vahetamisel.

AIU teatel hindas komisjon Moissevitši tegevust võimu kuritarvitamiseks ja leiti, et ta esitas Tsimanovskaja olümpiakülast lahkumise eel valeandmeid või ebatäpseid andmeid. Eelmise aasta mais jäi treener pensionile, aga sellegipoolest määrati talle viieaastane kergejõustikus tegutsemise keeld.

“See otsus kujutab endast märkimisväärset edu kergejõustiklaste õiguste osas,” kommenteeris AIU esimees David Howman. “Kõigi sportlaste väärikus on ülimalt tähtis ja tuleb teha kõik tagamaks, et keskkond, kus nad võistlevad, oleks vaba ahistamisest, väärkohtlemisest ja igasugustest halvas usus tehtud kokkulepetest.”

Olümpiaskandaal on kahetsusväärne juhtum, mis kahjustab nii spordi mainet kui ka Eesti kergjõustiku mainet. Treeneri saadud tegutsemiskeeld on õiglane karistus tema osaluse eest skandaalis. On oluline, et spordivaldkonnas kehtiksid kõrged eetilised standardid ning pettustele ja dopingule ei oleks kohta. Üldsus peab usaldama treenereid ja sportlasi nende võimetesse ning aususse. Oluline on teha kõik vajalik, et tagada aus ja puhas spordikultuur Eestis.