Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest | Eesti

Õiguskantsler Ülle Madise on teinud avalduse, et uus Õigekeelsuse sõnaraamat peaks kindlasti lähtuma keeleseaduse nõuetest. Tema sõnul on oluline, et sõnaraamat kajastaks täpselt ja selgelt kehtivaid keelenorme ning aitaks kaasa eesti keele õige kasutamise propageerimisele. See on oluline samm eesti keele arendamisel ja säilitamisel ning näitab õiguskantsleri pühendumist meie emakeele väärtustamisele. Uus ÕS peaks olema usaldusväärne allikas kõigile keelekasutajatele ning aitama kaasa eesti keele säilimisele ja edendamisele Eestis.

Õiguskantsler Ülle Madise palus märgukirjas Eesti Keele Instituudi juhile Arvi Tavastile, et EKI lähtuks uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuks soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.

“Uue õigekeelsussõnaraamatu ilmumiseni on jäänud poolteist aastat ja teatavasti soovib Eesti Keele Instituut uue ÕS-i kokku panna EKI ühendsõnastiku põhjal.
Juhin tähelepanu, et keeleseaduse neljanda paragrahvi kohaselt peab ametlik keelekasutus vastama eesti kirjakeele normile. Uusim õigekeelsussõnaraamat on üks kirjakeele normi allikas,” selgitas Madise.

Ta toob kirjas välja, et keeleseadus määratleb kirjakeele normi selgelt: kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. “Kirjakeele normi all peetakse keeleseaduses silmas piiravat ja suunavat normi, mille täitmine on ametlikus suhtluses kohustuslik. Valitsuse määrus sätestab, et kirjakeelenorm on määratud EKI uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga,” lausus Madise.

Õiguskantsler märkis, et EKI spetsialistid on öelnud artiklis ja EKI teatmikus, et ÕS-i normingud käivad sõnade kirjakuju ja muutevormide kohta ning et üldkeele sõnade tähendusi ega sõnavalikut ei normita, muuhulgas ei taheta enam anda soovitust eelistada omasõna selle võõrsõnalisele vastele.

“Õigekeelsussõnaraamat peab säilima sellisena, et see on kirjakeele normi täitmise või rikkumise hindamisel abiks. See tähendab, et keeleseaduse ja määruste kohaselt peab kirjakeele norm säilima nõnda, et sõnadel on kokkulepitud tähendused, on õigekirja- ja grammatikareeglid ning hea ja
selge stiili nõue. Seadus näeb ette, et normingud ja soovitused käivad ka sõnade tähenduse ja kasutamise kohta,” sõnas Madise.

Ta lisas, et kui eesti kirjakeele norm sisuliselt kaob, ei saa eesti keelt enam pidada hariduse, teaduse ja kultuuri keeleks ning sidemeks olnud, olevate ja tulevate põlvede vahel. “Keerulisemaks muutub eesti keele õppimine ja õpetamine ning eesti keele oskuse hindamine, samuti keeletoimetaja töö,” lausus Madise.

Madise nentis, et EKI ühendsõnastikku on kogutud hulgaliselt tegeliku keelekasutuse näiteid ja keelekasutuse uurimine ja kõigi kasutusviiside ülesnoppimine on hea, huvitav ja vajalik, kuid on selge, et EKI ühendsõnastikul ja
õigekeelsussõnaraamatul on erinevad ülesanded. “Üks kirjeldab tegelikku keelekasutust, teine aga on osa kirjakeele normist, mis on ametliku keelekasutuse aluseks. Seadus ega määrus ei luba kirjakeele normi tegeliku keelekasutuse ülevaatesse sulatada ning sõnavaralistest normingutest ja
soovitustest loobuda,” sõnas Madise.

“Palun Eesti Keele Instituudil lähtuda uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel keeleseaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse nõuetest, mis määravad eesti kirjakeele normi sisu. Kirjakeele normi nõuet ei tohi tühjaks ehk normi puudumiseks tõlgendada,” sõnas Madise.

ÕS-i uus redaktsioon peaks valmima 2025. aasta augustis.

Kokkuvõttes võib öelda, et Õiguskantsleri ettepanek luua uus ÕS, mis arvestaks keeleseaduse nõudeid, on oluline samm eesti keele ja kultuuri säilitamise ning arendamise suunas. Sellega tagatakse kõigile kodanikele võrdsed võimalused emakeele kasutamisel ning kaitstakse eesti keele puhtust ja selgust. Uus sõnaraamat peaks olema kaasaegne ning vastama tänapäeva keelekasutuse vajadustele. Loodetavasti saavad asjaosalised koostöös jõuda lahendusteni, mis aitavad kaasa eesti keele tugevamale positsioonile ühiskonnas.