OECD: Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is | Välismaa

Tere tulemast Eestisse, kus OECD on hiljuti avaldanud murettekitava uuringu seoses Eesti töötajate pensioni asendusmäärade madalusega võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Uuring näitab, et Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is, mis tähendab, et tulevased pensionid võivad olla ebapiisavad. See on oluline teema, mis mõjutab kõiki Eesti elanikke ning nõuab kiireloomulisi ja tõhusaid lahendusi. Oleme kohustatud tagama meie töötajatele väärika vanaduspõlve ning leidma viise pensionisüsteemi parandamiseks.

Praeguseid Eesti töötajaid ootab pensionieas üks suurimaid sissetulekute langusi kogu Euroopa Liidus, selgub värskest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringust.

OECD värske uuringu järgi saab keskmist palka teeniv Euroopa Liidus elav töötaja pensioniikka jõudes pensioni, mis moodustab 68,1 protsendi tema senisest palgast. Keskmise OECD liikmesriigis elava keskmist palka teeniva töötaja tulevane pension moodustab aga ainult 61,4 protsenti tema senisest palgast. Antud näitajat nimetatakse pensioni asendusmääraks.

Uuringus lähtuti eeldusest, et töötaja sisenes tööturule 22-aastasena 2022. aastal ning ta töötab kuni riigis kehtestatud ametliku pensionieani. Tulevase pensioni suuruse arvutamisel kasutati kõiki kohustuslikke pensionikogumise skeeme, vabatahtlik pensionikindlustus ei läinud arvesse.

Uuringu autorid tõid välja pensioni suuruse suhet senisesse palka nii enne kui pärast maksude mahaarvamist. Autorid soovitavad vaadata ennekõike maksudejärgseid andmeid, sest just need näitavad, kui palju raha reaalselt inimestele palgast ja tulevikus pensionist järele jääb. Maksueelne ehk bruto asendusmäär on artiklis toodud maksujärgsest ehk neto näitajatest reeglina oluliselt madalam, sest pensionidele rakenduvad riikides erinevad maksusoodustused. Keskmiselt on pensioni neto asendusmäär 11 protsendipunkti kõrgem kui bruto asendusmäär.

Eesti töötajate pensioni neto ehk maksujärgne asendusmäär hakkab tulevikus OECD uuringu järgi olema ainult 34,4 protsenti. See on tagantpoolt teine tulemus EL-is, madalam asendusmäär on ainult Leedus, kus on selleks näitajaks 28,9 protsenti.

Teised riigid, kus see näitaja on 50 protsendist madalam, on Iirimaa ja Poola. Iirimaal on pensioni neto asendusmäär 36,1 protsenti. Kui tavaliselt ei erine asendusmäär soo lõikes, siis Poolas on naissoost töötajate pensioni neto asendusmäär 31,5 protsenti ja meeste puhul on see näitaja 40,3 protsenti.

Kõikides teistes riikides on antud näitaja 50 protsendist kõrgem. Näiteks Lätis on pensioni neto asendusmäär 52,8 protsenti ja Soomes 65,1 protsenti.

Kõige kõrgem tulevase igakuise pensioni suhe tööealisena teenitud kuupalka on Euroopa Liidus Portugalis, kus see näitaja on 98,8 protsenti. See tähendab, et pensioni suurus hakkab praegustel töötajatel tulevikus olema peaaegu võrdne enne pensionile minekut teenitud palgaga.

Hollandis on pensioni neto asendusmäär 93,2 protsenti ja Kreekas täpselt 90 protsenti.

Pensioni neto asendusmäär on 80 protsendist kõrgem EL-i riikidest samuti Austrias (87,4 protsenti), Luksemburgis (86,9 protsenti), Hispaanias (86,5 protsenti) ja Itaalias (82,6 protsenti).

Kokkuvõttes näitab OECD uuring, et Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-i riikide hulgas. See tähendab, et tulevased pensionid võivad olla ebapiisavad ning seetõttu on oluline, et valitsus ja tööandjad leiaksid lahendusi selle probleemi lahendamiseks. Oluline on suurendada pensionide asendusmäärasid ja tagada, et tulevased pensionärid saaksid väärikat vanaduspõlve nautida. Samuti on oluline kaaluda erinevaid investeerimisvõimalusi, et kindlustada tulevikus stabiilne pensionisüsteem.