Nutitelefon muudab tasahilju inimesi vabakäiguvangiks | R2 Portaal

Nutitelefonid on tänapäeva ühiskonnas laialt levinud ja hädavajalikud seadmed, kuid samal ajal võivad need muuta inimesi vabakäiguvangiks. Inimeste pidev telefoniga seotus võib viia sõltuvuseni ning piirata nende vabadust ja tähelepanu ümbritsevale maailmale. R2 Portaal uurib, kuidas nutitelefonid mõjutavad inimeste elu Eestis ja kuidas sellest sõltuvusest vabaneda. Kas nutitelefonid on meie vabaduse kaotuse põhjuseks või on võimalik leida tasakaal nende kasutamisel? Tutvu meie artiklitega ja avasta, kuidas saaksid end vabaks muuta nutitelefoni sõltuvusest.

Kaasaegsed nutitelefonid on saanud elu sedavõrd lahutamatuks osaks, et nendes leiduvate andmete põhjal saab koostada inimese lühieluloo. Nii pole ehk ime, et USA Georgia osariigi peaprokurör otsustas näha hiljutise juhtumi raames selle puudumist tõendina kuritegelikust kavatsusest, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Aastal 1991 vändatud ulmefilmis “Wedlock” ehk “Abielu” toimuva süžee taustal uuritakse elektrooniliste jälgimisseadmete mõju inimeste käitumisele. “Abielu” kõlab filmi reaalse tegevuse mõttes ängistavana. Antud kõhedusele leidub palju paralleele.

Filmi raamistab innovaatiline idee futuristlikust vanglast, milles kinnipeetavad kannavad elektrooniliselt juhitavaid kaelavõrusid, midagi abielusõrmuste laadset. Mõneti sõrmustele sarnaselt valvatakse, kes on kellega paaris. Selle erinevusega, et vanglas ei tea keegi, kellega ta paaris on. Teineteise jälgimiseks ja välistamaks, et keegi jooksu ei paneks, võivad kaelavõrud plahvatada. Seda juhul kui vastav partner läheb paarilisest kaugemale kui sada jardi ehk umbes 90 meetri kaugusele. Plahvatuse tulemusel hävinevad mõlemad pead.

Filmi keskne tegelane on mees, kes peitis ära röövitud teemandid. Seda ajendas tegema teda reetnud kaaskurjategija ja tüdruksõber, kelle tõttu sattus ta ka innovaatilisse vanglasse. Lisaks reeturist sõbrale tahab kalliskive endale vangide seas ülemuslik jõhker tegelane. Peategelasel õnnestub tuvastada, kes on tema “abielukaaslane” ja neil õnnestub vanglast üheskoos põgeneda.

Sissejuhatusele järgneb kassi ja hiire mängust koosnev osa. Selle teeb keeruliseks komplitseeritud partnerlus ja kalliskividest huvitunud tagaajajad, sealhulgas võimuesindajad, mehe reetnud vanad kaaslased ja jõhker kaasvang. Pealesunnitud nn abielu partnerlusest rääkides peab täpsustama, et peategelase kaelavõrukaaslaseks on võrdlemisi tujukas naistegelane.

“Wedlock” on küll ulmeline märulifilm, aga selles kuvanduvad lisaks inimeste ajatutele omadustele mitmed kaasaegsed jooned. Plahvatuslik kaelavõru on metafoor. Enam-vähem sunduslik vajadus alati kaasas kanda nutitelefone on reaalsus. Telefonid toimivad digitaalsete jälgijatena, hoides silma peal inimese asukohal ja sotsiaalsetel sidemetel. Filmi kontseptsioon on paralleelne tänapäeva reaalsusega, kus nutitelefonid on asendamatud, peegeldades meie sõltuvust suhtlemise, ohutuse ja jälgimise tehnoloogiast. Sarnaselt sellele, et “Wedlockis” sunnitud lähedus tagab kuuluvuse ja kontrolli.

Teha on jäänud veel üks samm ja telefon ongi kohustuslik võru. Sellest saab aimu, kui keegi püüab neid telefone vältida. Esialgu on seda raske ära tunda. Nutitelefonidest loobumise laine on suhteliselt tagasihoidlik. Seda kannustavad näiteks majanduslikud põhjused, kuna tavalist telefoni on odavam pidada. Põhjuseks võib olla ka moekuse trend või soov vähendada elutempot.

Selliseid valikuid teinutele poleks midagi ette heita. Kui vaid USA Georgia osariigi peaprokurör ei peaks 2024. aastal mittenutitelefoni, tühja mäluga telefoni olemasolu või üleüldse telefoni puudumist tõendina kuritegelikust kavatsusest.

Nagu tihti juhtub ausate inimestega, määratakse neile vabadusi kitsendavaid nõudeid tänu kurjategijatele. Antud loos on kahtluse all isik, kellel kinnipidamise hetkel polnud sisurikast nutitelefoni, vaid tavalisem helistamise vahend. Seejuures oli telefoni mälu tühi ja selles polnud midagi kuriteole viitavat.

Prokuröri arvates tõendab tänapäeva normaalsuse kontekstis taolise telefoni omamine kuritegelikku kavatsust. Ta arendas oma argumentatsiooni selleni välja, et telefoni puudumine on samuti kriminaalse kavatsuse märk. Kohtunik andis loa lisada telefon kuriteo tõendite hulka.

Varasema ülemkohtu otsusega sisaldavad uue põlvkonna mobiiltelefonid piisavalt isiklikku teavet, nagu fotosid, tekstsõnumeid, kalendrikirjeid, interneti-ajalugu ja muud, et rekonstrueerida inimese elu ainult nutitelefoni andmete põhjal. Ennevanasti ei kandnud inimesed oma elulugu kaasas. Praegu on selline inimene erandlik, ehk isegi kahtlane? Umbes võrreldav olukorraga, kus inimene siseneb panka näomaskiga. Kuigi maski kandmise põhjused on isiklikku laadi, peab avalikkuse huvides selle eemaldama.

Samamoodi peab hoidma alati telefoni endaga kaasas. Esialgu peavad nii käituma lapsed, keda soovivad kaitsta lapsevanemad. Kui lapsed kasvavad suureks, tahavad nad kaitsta kogu ühiskonda. Näiteks lisades akuploki juurde väikese lõhkelaengu.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

Kuigi nutitelefonid pakuvad palju kasulikke võimalusi ja mugavust, on oluline meeles pidada nende kasutamise mõju meie igapäevaelule. Artikkel “Nutitelefon muudab tasahilju inimesi vabakäiguvangiks” juhib tähelepanu sellele, kuidas nutiseadmete liigtarbimine võib mõjutada meie vaimset ja füüsilist tervist ning sotsiaalseid suhteid. On oluline leida tasakaal ekraaniaja ja reaalse maailma vahel ning võtta aega eemal mobiilseadmetest. Vaid nii suudame säilitada tervislikud suhted ja nautida tõelist vabadust.