Nürnbergi ühishaud võib osutuda Euroopa suurimaks katkuhauaks | Ajalugu

Tere tulemast Eestisse! Nürnbergi ühishaud on Euroopas ajalooliselt oluline koht, mis võib osutuda suurimaks katkuhauaks kogu kontinendil. See koht on pilk minevikku, tuues meieni mälestusi süngetest aegadest ja hoiatades meid mineviku haavandustest. Ajaloolaste sõnul on see koht täis saladusi ja lugusid, mis ootavad avastamist. Astugem siis ajalooliste radadele ja avastagem koos Nürnbergi ühishaua salapärane ajalugu ning tähtsus Euroopa kontekstis.

Hiljuti Saksamaal Nürnbergi linnas uut hooldekodu rajama hakanud ehitajad sattusid massihauade otsa. Sellest praeguseks peaaegu 650 inimese säilmed päevavalgele toonud arheoloogide hinnangul võib tegu olla Euroopa suurima teadaoleva katkuohvrite matmispaigaga.

Arheoloogid pole määranud veel säilmete täpset vanust. Samas oletavad nad kahe mündileiu ja radiosüsiniku meetodil dateeritud luu põhjal, et hukkunutele sai saatuslikuks 1632/33. aasta katkupuhang. Nürnbergi kroonika põhjal niitis must surm toona kolmandiku linna elanikest, lõpetades kokku 15 661 inimese elu. Samas polnud linnaarhiivis kirjas, kuhu surnukehad toona maeti. Ainsaks vihjeks oli matmispaiga läheduses asunud vana katkuhaigla, vahendab Der Spiegel.

Seni välja kaevatud luudest on saanud osa vähemal või rohkemal määral kahjustada. Teise maailmasõja aegu langesid haudade lähistele lennukipommid, vallandades sellega maapinnas rõhulaineid. Samuti ladustati sinna hiljem vasetehase jäätmeid, mistõttu värvusid osa säilmetest rohekaks.

Arheoloogide sõnul lähtusid elanikud katkuohvrite matmisel eeskätt praktilistest kaalutlustest. Kristlike matmiskommete järgi oleks pidanud nad langetama hauda selg ees ja ida-lääne-suunaliselt. Leitud katkuhaudades paiknesid surnukehad aga viisil, mis võimaldas mahutada neid sinna võimalikult palju.

Näiteks suruti mõnel juhul lapsi täiskasvanute vahele. Mõnes kohas oli üksteise otsa laotud kuni seitse surnukeha. Neist suurt osa polnud vaevutud ka mähkima eraldi riidetüki sisse. Nõnda leidsid arheoloogid ka hulgaliselt riiete küljest lahti tulnud nööpe, pandlaid ja haake.

Seejuures viitasid arheoloogid, et must surm ei teinud vahet rikaste ega vaeste vahel. Samas hauas lõpetasid nii ülikud, endised sõdurid, väikesed lapsed kui ka vaesed. Massihauad kujutab seega läbilõiget tervest toonasest ühiskonnast. Väljakaevamisi tegev rühm loodab seeläbi, et säilmete põhjalikum uurimine aitab saada paremat aimu nii inimesi toona vaevanud tervisehädadest kui ka nende toidusedelist.

Muhkkatku põhjustab bakter Yersinia pestis. Euroopat 1347. aastal tabanud katkulaine tõttu suri 30–60 protsenti toonasest elanikkonnast. Tagasihoidlikumaid puhanguid esines aga kuni 19. sajandini. Sealt edasi hakkas ohvrite hulk märkimisväärselt vähenema. Eeskätt oli see tingitud sanitaartingimuste paranemisest ja inimeste paremast toitumisest, mistõttu suutis ka nende immuunsüsteem nakkustele paremini vastu panna.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Nürnbergi ühishaud on oluline ajalooline leid, mis võib paljastada palju seni teadmata fakte Euroopa katkuepideemia kohta. Kuid see võib ka osutuda suureks katkuhauaks, kuhu on maetud tuhanded nakkushaiguse ohvrid. On oluline jätkata uuringuid ja arheoloogilisi kaevamisi selle müstilise hauapaiga ümber, et saada rohkem teadmisi nii mineviku kui ka tänapäeva terviseriskide kohta. Katk on minevikus hävitanud miljoneid inimelusid ja see avastus võib osutuda oluliseks sammuks selle haiguse paremaks mõistmiseks ja ennetamiseks tulevikus.