Norstat: Sotside toetus on langustrendis | Eesti

Tervist, armsad eestlased! Viimastel aastatel on tõusnud suur huvi poliitiliste sündmuste vastu ning Norstati uuringud on jätkuvalt olulised allikad süvauuringuteks. Viimased uuringud näitavad, et sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus Eestis on langustrendis, mis võib oluliselt mõjutada tulevase valimistsükli tulemusi. Mis võiksid olla põhjused selle taga ning millised võivad olla mõjud poliitilisele maastikule? Olge valmis avastama uusi teadmisi ja arutlema olulistel teemadel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna reiting on viimaste nädalatega langenud 3,2 protsendipunkti võrra, teiste erakondade toetusprotsendid nädalaga märkimisväärselt muutunud ei ole, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös toimuva iganädalase küsitluse kolmapäeval avaldatud andmetest.

Nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud. Kõige populaarsem erakond on Isamaa, kelle toetus püsib kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest. EKRE jääb Isamaast 11 protsendipunkti kaugusele ning edestab Reformierakonda ühe protsendipunktiga. 

Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,6 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,6 protsenti ja Reformierakonda 17,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad SDE (13,8 protsenti), Keskerakond (11,4 protsenti) ning Eesti 200 (4,9 protsenti). Sotside toetus on viimase kolme nädalaga langenud 3,2 protsendipunkti võrra. 

Koalitsioonierakondi toetab kokku 36,3 protsenti ning opositsioonierakondi 59,6 protsenti vastajatest. 

 Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 5. veebruarist 4. märtsini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Norstat toob välja ka viimased ühe nädala tulemused (valim 1000), kuna need erinevad kohati märkimisväärselt viimase nelja nädala tulemustest (valim 4001). 

Viimase nädala tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,3 protsenti, EKRE-t 19,8 protsenti ja Reformierakonda 14,9 protsenti. Esikolmikule järgnevad SDE 13 protsenti, Keskerakond 12,8 protsenti ja Eesti 200 5,8 protsenti.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (29,6 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,67 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,79 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 05.02-09.02, 12.02-19.02, 19.02-23.02 ja 26.02-04.03 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. 

In conclusion, the recent survey conducted by Norstat in Estonia reveals a declining trend in support for the Social Democratic Party. This suggests a changing political landscape in the country, with potential implications for future elections and government policies. It is important for the Social Democrats to analyze the reasons behind this trend and make necessary adjustments to attract more voters. Overall, the findings highlight the dynamic nature of Estonian politics and the constant need for parties to adapt to the evolving preferences of the electorate.