Tere tulemast Eesti uudistesse! Norstat on avaldanud uusimad erakondade reitingud ja esialgu paistab, et aasta algus ei toonud suuri muutusi. Kuidas see võib mõjutada Eesti poliitilist maastikku? Kas tugevnevad praegused populaarsed erakonnad või on oodata uusi üllatusi? Oleme põnevil näha, kuidas need reitingud võivad kujundada tulevikus toimuvaid poliitilisi sündmusi. Jääge kursis, et olla kursis hetkeolukorraga ja tulevaste arengutega Eesti poliitikas.
Aastavahetusel on erakondade reitingud püsinud stabiilsed, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatavast iganädalasest küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 26,3 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 19,7 protsenti ja Reformierakonda 17,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, teatas Norstat kolmapäeval.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (15 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) (10,9 protsenti) ning Eesti 200 (6 protsenti).
Eelmise aasta lõpus erakondade toetusprotsendid stabiliseerusid ning uue aasta esimene nädal pole neis samuti märkimisväärseid muutusi kaasa toonud. EKRE toetus on siiski eelmise nädalaga võrreldes 0,7 protsendipunkti võrra kahanenud ja Reformierakonnal 0,6 punkti võrra kasvanud. Teiste erakondade toetusnumbrite muutus on veel väiksem, Isamaa reiting on jäänud eelmise nädalaga võrreldes samaks.
Kõige populaarseima erakonnana alustab aastat Isamaa, kelle edu teisel kohal oleva EKRE ees on 6,6 protsendipunkti. Kolmandal kohal olev Reformierakond jääb EKRE-st 2,3 protsendipunkti kaugusele.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 34,3 protsenti ning opositsioonierakondi 61 protsenti vastajatest.
Tulemuste presenteerimisel keskenduvad Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat Eesti viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad.
Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikel 04.12-08.12, 11.12-18.12, 18.12-22.12 ja 02.01-08.01 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,58 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,85 protsenti.
In conclusion, the latest Norstat survey has not shown significant changes in the ratings of Estonian political parties at the beginning of the year. This suggests that the political landscape remains relatively stable at the moment. However, it is important to note that public opinion can be quite fluid and can change rapidly in response to various events and developments. Therefore, it will be interesting to see how the ratings of the political parties evolve in the coming months as Estonia prepares for the upcoming elections. It is clear that the competition between the parties is intense and the dynamics of Estonian politics are ever-changing.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus