Tere tulemast Eestisse! Hiljutine uuring näitas, et Soomes on ravimid palju kallimad kui naaberriigis Rootsis, peamiselt nõrga konkurentsi tõttu. See tähendab, et soomlased maksavad oluliselt rohkem ravimite eest kui nende naabrid teisel pool piiri. See on loonud palju arutelu ja muret nii tarbijate kui ka valitsuse poolt. Kui olete huvitatud tervishoiu ja majanduse teemadest, siis on see kindlasti midagi, mida uurida ja arutada Eestis viibides.
Soome Kaubandusliidu tellitud uuringu kohaselt on käsimüügiravimid Rootsis 37 protsendi võrra odavamad kui Soomes ning retseptiravimite hinnavahe on samuti suur. Ülepaisutatud hinnavahe tähendab soomlastele aastas umbes 400 miljonit eurot täiendavaid kulusid ravimitele.
Nii käsimüügiravimid kui retseptiravimid on Rootsis selgelt odavamad kui Soomes, selgub Soome Kaubandusliidu tellitud ja uuringufirma Copenhagen Economicsi läbiviidud uuringust.
Tulemuste järgi olid käsimüügiravimid Rootsis koguni 37 protsenti odavamad kui Soomes. Suurim oli hinnavahe enamlevinud käsimüügiravimitel, näiteks põletikuvastasel ravimil ibuprofeen, mis oli Rootsis 44 protsenti odavam kui Soomes.
Näiteks oktoobris võis osta Rootsi veebiapteegist 30 tabletiga ibuprofeeni pakendi vaid 1,20 euro eest. Soomes jäi vastav hind 3,9 euro kanti.
Põhjus võib peituda selles, et Rootsis saab paljusid käsimüügiravimeid lisaks apteekidele müüa ka tavalistes toidupoodides. Rootsi apteekide liit on varem hinnanud, et toidupoodides ravimite müügi lubamine on soodustanud konkurentsi ja langetanud hindu.
Käsimüügiravimite hinnaerinevusi seletatakse Soome Apteekrite Liidus (Suomen Apteekkariliitto) peamiselt sellega, et Rootsis on apteekidel lubatud ravimifirmadelt saada hulgiostu soodustusi, mis kanduvad üle ka jaemüügi hindadesse. Soomes ei tohi apteegid seda teha.
“Piiranguga soovisime tagada apteekide sõltumatuse ning seda, et ravimifirmade poolt tehtavad allahindlused ei mõjutaks apteegi ravimite ostmist ega ravimi klientidele soovitamist,” ütles Helsingin Sanomatile Apteekrite Liidu tegevjuht Merja Hirvonen.
Lisaks nendivad uuringu autorid, et kõikidel juhtudel ei ole lihtne ravimite hindu võrrelda, sest tooted ja turupraktikad on erinevad. Valdaval osal juhtudest leiti aga võrdlust võimaldav toode nii käsimüügi- kui retseptiravimitele. Tulemusi on kaalutud vastavalt iga ravimi müügiosakaalule.
Uuringu järgi on ka retseptiravimid Rootsis keskmiselt 11 protsenti odavamad kui Soomes, kuigi apteekidel pole lubatud nende müügi osas otseselt konkureerida.
Soome sotsiaalkindlustusameti Kela statistika järgi müüdi 2021. aastal retseptiravimeid 2400 miljoni euro eest. Käsimüügiravimitele kulus aga 359 miljonit eurot.
Retseptiravimite 11-protsendiline hinnavahe tähendaks 264 miljoni euro suurust kokkuhoidu. Käsimüügiravimite 37-protsendiline hinnavahe tähendaks soomlastele 133 miljoni euro võrra väiksemaid kulusid ravimitele.
Seega kulutavad soomlased igal aastal ravimitele umbes 400 miljonit eurot rohkem, sest hinnad on kõrgemad kui Rootsis.
Kela hüvitas 2022. aastal ravimite ostmist 1,8 miljardi euro ulatuses. Makstud hüvitised kasvasid aasta varasemaga võrreldes 51 miljoni euro võrra.
“Ravimihindade langus vähendaks otseselt valitsuse kulutusi, samas paraneks tarbijate ostujõud,” ütles Kaubandusliidu tegevjuht Mari Kiviniemi.
Uuringu tellinud Soome Kaubandusliit on pikka aega nõudnud käsimüügiravimite müügi lubamist toidupoodides ja riigis apteekide arvu piiravate reeglite kaotamist.
Rootsi võimude statistika järgi on ravimite hinnad seal madalaimad Euroopa Liidus.
Kokkuvõttes võib öelda, et nõrga konkurentsi tõttu on Soome ravimid tõepoolest palju kallimad kui Rootsis ja teistes välismaa riikides. See olukord on tingitud mitmetest teguritest, sealhulgas turu struktuurist ja regulatsioonidest. Selline olukord paneb tarbijad ja tervishoiu süsteemi surve alla ning sunnib neid otsima alternatiivseid võimalusi, et tagada ravimite kättesaadavus ja taskukohane hind. On oluline, et ametivõimud ja tervishoiuasutused tegeleksid selle probleemiga ja otsiksid lahendusi, mis looksid tervislikuma ja jätkusuutlikuma olukorra ravimite hinna osas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus