Noorsootöötajad: noortega tuleb uimastite teemal arutleda, mitte hirmutada | Elu

Tere tulemast Eestisse! Noorsootöötajad on olulised ja võtmetähtsusega osa meie ühiskonnast, kui tegemist on noorte harimise ning juhendamisega. Uimastite teemaline arutelu noortega on ülioluline, et tõsta teadlikkust ja ennetada uimastite kasutamist. Noorsootöötajad mõistavad, et noori tuleb harida ja julgustada, mitte hirmutada, kui rääkida uimastite ja nende mõju kohta. Nende juhendamisel ja toetamisel on võimalik kujundada tervislikum tulevik meie noorte ja ühiskonna jaoks.

Hiljuti noorte seas läbiviidud noorteinfo küsitlusest selgus, et 7–26-aastaste noorte seas on narkootilised ained ning nende tarvitamine üks kõige kõnekamaid teemasid. Kaie Pranno Haridus- ja Noorteametist ning Tiia Pertel Tervise Arengu Instituudist rõhutasid “Terevisioonis”, et hirmutustaktika ennetustegevusel kindlasti ei tööta, vaid noortega tuleb neil teemadel mõtestatult arutleda.

“Me sügisel uurisime noorte käest, et millest nad räägivad ja mille vastu huvi tunnevad. Kui varasemalt on välja tulnud, et narkootikumid ja uimastid on pigem vanemate noorte teema, siis sel aastal oli murettekitav avastus see, et ka 7–12-aastased, 13–16-aastased väga palju räägivad nendel teemadel ja tunnevad huvi selle teema vastu,” rääkis Pranno.

Kuigi teemad pakuvad huvi, siis valdav enamus noori Perteli sõnul uimasteid ei tarvita. “Narkootikumide puhul me erinevates uuringutes näeme, et uimastid on Eestis levinud, nad on kogu aeg olnud levinud, aga õnneks ei ole seda trendi, et noored narkootikume rohkem tarbiks,” sõnas Pertel ja märkis, et tegelikult on see hea, et neil teemadel räägitakse, kuna see annab võimaluse paremaks ennetustegevuseks.

Ennetustegevuse alla kuulub Perteli sõnul suures osas keskkonna kujundamine. “Keskkonnategurid on väga suures osas need, mis kujundavad. Räägime me kättesaadavusest, hinnast, nähtavusest. Noorte jaoks on ääretult oluline, et oleks turvaline ja toetav keskkond, et nad saaks oma muredest rääkida, oma küsimustele vastuse.”

Pertel märkis, et lapsevanemad, koolipersonal ja noorsootöötajad peaksid olema need, kes mitte lihtsalt ei ütle, et uimastid on pahad, vaid arutleks noortega nendel teemadel. “Kõige olulisemaid asju on see, et igal noorel oleks vähemalt üks turvaline täiskasvanu, kellele oma muresid kurta ja neid teemasid arutada,” sõnas Pertel.

Pranno nõustus, et kindlasti pole hirmutamine see, kuidas ennetustegevust peaks läbi viima. “Noorsootöötajatel on kandev roll, et nad loovad sellise turvalise keskkonna, kus saab arutleda ja noored saavad enda jaoks mõtestada selle teema läbi, et siis kujundada endas tervislikke hoiakuid ja harjumusi.”

Oluline märksõna on Perteli sõnul ka järjepidevus. “Ennetus ei ole midagi, mida me saame teha ühel korral rääkimisel.”

Lastevanematele soovitab Pertel targa vanema veebiportaali, kus tutvustatakse, kuidas vanemad saavad igapäevaselt noort toetada ja nendest teemadest rääkida nii, et noored seda infot kuulaks.

“Kuna sellest teemast räägitakse, siis noored arvavad, et kõik noored tarvitavad. Hästi oluline on see, et valdav enamus noori uimasteid ei tarvita,” rõhutas Pertel. “Me näeme väga selget langustrendi alkoholi ja suitsu tarvitamisel,” lisas ta.

Kuna uued tooted mõjutavad sageli just kõige rohkem noori, siis on ka e-sigarett noorte seas populaarne. “Sellepärast noored ka narkootikumidest räägivad, kuna see teema on ühiskonnas üleval. Ka täiskasvanute suhtumine, hoiakud ja eeskujud on hästi olulised, mis noori mõjutavad.”

Kokkuvõttes võib öelda, et noorsootöötajate lähenemine uimastite teemale peaks olema avatud ja arutlev. Hirmutamine ja hukkamõistmine ei anna soovitud tulemusi ning võib noori pigem eemale tõukata. Oluline on luua usalduslik suhe noortega ning pakkuda neile objektiivset ja teaduspõhist informatsiooni uimastite ohtude kohta. Samuti tuleks noortega arutada võimalikke lahendusi ja alternatiive, kuidas vältida uimastite kasutamist. Ainult läbi avatud ja ausa suhtluse saame aidata noortel teha teadlikke otsuseid oma tervise ja heaolu osas.